Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 20
Palve võiduks1Laulujuhatajale: Taaveti laul.
2
Issand vastaku sulle kitsikuse ajal;
Jaakobi Jumala nimi varjaku sind!
3Ta läkitagu sulle abi pühast paigast
ja toetagu sind Siionist!
4Ta mõelgu kõigile su roaohvritele
ja su põletusohvrit ta arvaku rasvaseks! Sela.
5Ta andku sulle, mida su süda kutsub
ja lasku täide minna kogu su nõu!
6Me tahame hõisata sinu võidust
ja oma Jumala nimel lehvitada lippu.
Issand täitku kõik su palved!
7
Nüüd ma tean,
et Issand päästab oma võitud mehe;
ta vastab temale oma pühast taevast
oma parema käe vägeva abiga.
8Ühed ülistavad vankreid ja teised hobuseid,
meie aga Issanda, oma Jumala nime.
9Nemad vaaruvad ja langevad;
meie aga tõuseme ja seisame püsti.
10Issand, aita!
Kuningas vastaku meile, kui me hüüame!
See on psalm usukindlusest; kindlast teadmisest, et Jumal vastab, kaitseb, varustab ja päästab. Psalmi taustaks on hetk, mil kuningas Taavet koos oma armeega pidi minema lahingusse. Salmides 1-5 palub terve kogudus Taavetile Jumala õnnistust. Salmides 6-8 kinnitab Taavet ise oma usaldust, et Jumal vastab ja toob võidu, seejärel psalm lõpeb terve koguduse ühise palvega, mis on omamoodi kogukondlik „Aamen“.
Kuidas saab kuningas nii kindel olla? Ehk leiame vastuse 2Ajaraamatu 20 peatükist, mis annab raami sellele millises keskkonnas seda psalmi kasutati. Juudalased, keda on hoiatatud läheneva edomlaste rünnaku eest kogunevad templisse ja seal ohverdab kuningas kogukondliku palve päästmise eest Jumalale. Sel ajal kui rahvas Jumala ees seistes ootab, tuleb leviitide kaudu julgustav ning kinnitav sõnum Jumalalt. Kuningas koos rahvaga reageerib sellele kiituse ja tänuhüüetega.
Oletatavasti tulenes kindlus mida psalmis näeme, Jumala poolt läkitatud sõnumist. Juudas ja Taaveti troonil istuvatel kuningatel oli Jumalaga eriline lepingusuhe mida ei saa kohaldada ühelegi praegusele poliitilisele valitsusele. Mida siis ikkagi saame õppida sellest psalmist mis kohalduks ka tänapäeval?
Esiteks: leiame siit äratundmise, et (iga) rahvas (kogukond) vajab jumalakartlikke juhte. Rahva palved oli rajatud teadmisele, et nende kuningas oli kogu südamega Jumalat kummardav ja see ilmnes ka ohvritest mida ta Jumalale tõi (s 3).
Teiseks on siin Taaveti äratundmine, et viimselt on kõik olukorrad Jumala käes ja juba see iseenesest on talle piisavaks kindlustunde andjaks ( s7).
Kristlastena on meil kõigil võimalus (ja ülesanne) appi hüüda Jeesuse nime, paluda Temalt võitu, päästet ja abi hädaajal. Tema on meie Võidumees ning meile on tõotatud, et saame osa Tema võidust (Rm 8:37). Heebrealaste kirja autor ütleb: “Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks.”
Paulus kutsub kristlasi eriliselt üles jätkuvalt palvetama oma juhtide eest (1Tm 2:1-2), ning tänases psalmist leiame mõtteid, mis aitavad neid palveid kujundada. Eriti aga innustab see psalm palvetama, et Jumal kingiks meile jumalakartlikud juhid – võimalikult paljudes eluvaldkondades.
Selle kommentaari autor: APÜ