Tänasest piiblitekstist leiame kaks tähendamissõna taevariigi kohta. Esimene neist on sinepiivakesest, mis kasvas tohutu suureks puuks, mille okstele tegid linnud pesa ning see tõstab esile lihtsa tõe: Jumala kuningriigis on ruumi meile kõikidele.

Jumalal on ruumi väga erinevate arusaamiste ja kogemuste, jumalateenistuste ja ülistusstiilide, erinevate inimeste ja ka rahvaste ning rahvisgruppide jaoks. Püüd kristlikku kogemust standardiseerida on viga, samamoodi kui ootus, et kõikide vaimulik teekond kulgeb ühtemoodi.

See on evangelist Luukase üks lemmikteemasid: Jumala kuningriiki mahuvad kõik, alates noorimast kuni kõige eakamani, kõige vaesemast kõige rikkamani, kõrgklassist nendeni, kel pole mingit staatust, igale etnilisele grupile ja rahvusele. Näiteid selle kohta leiame rohkelt nii Luuka evangeeliumis kui Apostlite tegude raamatus.

Teine sõnum neis tähendamissõnades viitab väikeste asjade suurele mõjujõule. Sinepiivake on väikseim kõigist seemneist, kuid sellest kasvab võimas puu. Tolleaegses maailmas ei kasvatatud sinepit aias maitsetaimena, vaid põllutaimena, mis võis hõlpsalt kasvada 2-3 meetriseks puuks. Sageli parvlesid nende puude ümber linnud, kellele maitsesid väikesed  mustad sinepiseemned.

Ka killuke pärmi, mis paneb kerkima terve hulga tainast, on pilt väga väikese alguse palju suuremast mõjust.

Jumalariigi levimine saab sageli alguse millestki väga väikesest, selle kasvuprotsess ja toimimine on enamasti nähtamatu - samamoodi kui pärmi toimimine taignas - kuid selle lõpptulemus ja mõju on võimas nii massis kui ulatuses. Jumalariik meie südames võib alata vaikselt ja väikselt, kuid lõpptulemusena muuta dramaatiliselt kogu meie elu.