Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Põgenikud omal maal

Neljapäev, 1. Mai 2003

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1. Saamueli 21

Taavet põgeneb Sauli juurest
1Ja Taavet võttis kätte ja läks ära, aga Joonatan tuli tagasi linna.
2Ja Taavet jõudis Noobi preester Ahimeleki juurde. Aga Ahimelek tuli värisedes Taavetile vastu ja küsis temalt: "Mispärast sa oled üksi ega ole kedagi koos sinuga?"
3Ja Taavet vastas preester Ahimelekile: "Kuningas käskis mind asja pärast ja ütles mulle: Ärgu saagu ükski midagi teada sellest asjast, mille pärast ma sind läkitan ja mida ma olen sind käskinud teha! Seepärast ma juhatasin poisid ühte ja teise paika.
4Anna nüüd mulle, mis sul käepärast on, viis leiba või muud, mis leidub!"
5Aga preester kostis Taavetile ja ütles: "Tavalist leiba pole mul käepärast, küll aga on pühitsetud leiba, kui ainult poisid oleksid naistest hoidunud!"
6Taavet kostis preestrile ja ütles talle: "Muidugi on naised meile keelatud olnud nagu varasematel retkedel; siis oli poiste ihu pühitsetud, kuigi oli tavaline teekond. Seda enam peaks olema täna pühitsetud, mis ihusse puutub."
7Siis andis preester temale pühitsetut, sest seal ei olnud muud leiba kui ohvrileivad, mis võetakse Issanda eest ära, kui äravõtmise päeval värske leib asemele pannakse.
8Aga seal oli sel päeval Issanda ees kinnipeetuna üks Sauli sulaseist, edomlane Doeg, Sauli karjaste ülem.
9Ja Taavet ütles Ahimelekile: "Kas sul on siin käepärast piiki või mõõka? Ma ei ole ju oma mõõka ega muid sõjariistu kaasa võtnud, sest kuninga käsk oli rutuline."
10Ja preester ütles: "Vaata, vilist Koljati, kelle sa Tammeorus maha lõid, tema mõõk on siin riidesse mähituna õlarüü taga. Kui sa tahad selle enesele võtta, siis võta, sest muud siin ei ole kui see!" Ja Taavet ütles: "Teist sellesarnast ei ole, anna see mulle!"11Ja Taavet võttis kätte ja põgenes selsamal päeval Sauli eest ning tuli Gati kuninga Aakise juurde.
12Aga Aakisele ütlesid tema sulased: "Eks see ole Taavet, maa kuningas? Eks see ole tema, kellest nad tantsides vastastikku laulsid ja ütlesid:
"Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!"?"

13Taavet võttis need sõnad südamesse ja kartis väga Gati kuningat Aakist.
14Ta tegi ennast nende silmis rumalaks ja käitus hullumeelsena nende käes, tegi märke väravate peale ja laskis ila habemesse voolata.
15Siis ütles Aakis oma sulastele: "Vaata, te näete, et mees on hull! Mispärast te toote ta minu juurde?
16Kas mul on puudus hulludest, et tõite selle minu juurde hullutempe tegema? Kas niisugune peaks tulema minu kotta?"

Taavet peab oma elu päästmiseks põgenema.

Kõigepealt on tal vaja hädapärast toitu ja relvastust. Seda saab ta Noobist*, mis on arvatavasti Jeruusalemmale suhteliselt lähedal. Sinna ei saa ta loomulikult jääda.

Gatti tunneme vilistite linnana. Seetõttu on väga mõistetav nii ebasoovitav tähelepanu, mis Taavetile pööratakse (s 12), kui ka tema hirm (s 13).

Raskes olukorras kasutab Taavet hädavalet, et Noobi preestrile tõelist olukorda mitte paljastada (s 3, 9), ja teesklust, et Gatis ellu jääda (s 14). Hullumeelseid peeti Idamaades Jumala poolt eriliselt puudutatuteks või seestunuteks, mistõttu neid ei puututud. Raskes olukorras kasutas Taavet kahtlase väärtusega ellujäämisvahendeid, mis siiski õnneks ei kahjustanud teisi inimesi.

Paulus ütleb: “Meil oli endi arvates surmakäsk juba käes, et me ei loodaks endi, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab.” 2Kr 1:9

* Pühitsetud leibu ei tohtinud tegelikult süüa keegi peale preestrite. S 5-6 kohta loe 3Ms 15:18.

Selle kommentaari autor: Aare Kimmel