Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1. Korintlastele 15:51-58
Kristuse surnuist ülestõusmise tähendusest51Vaadake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi magama, aga meid kõiki muudetakse,
52äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes, sest pasun hüüab ja surnud äratatakse üles kadumatutena, ning meid muudetakse.
53Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surelik riietuma surematusega.
54Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega, siis läheb täide sõna, mis on kirjutatud:
"Surm on neelatud võidusse!
55Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?" 56Aga surma astel on patt, ent patu vägi on Seadus.
57Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!58Niisiis, mu armsad vennad, olge kindlad, kõigutamatud ning ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole tühine.
EI, nii see kindlasti ei ole. Peatüki lõpetus on võidulaul Jumalale, kes oma poja Jeesuse Kristuse lunastuse kaudu annab meile võidu surma üle. Surm kui kõige maise ja kaduva viimane lõpp, milles hääbub kõik maine, on saanud meile, kristlastele, sissepääsuks uude ellu. Ellu, kus on kadunud kõik surelik ja me oleme riietatud surematusega. Veel kord kinnitab Paulus korintlasi ja meid kõiki s 54 ja 55 sõnadega.
Milline võrratu tulevik on meid ees ootamas! Sellest kirjutades on apostel Paulus arvanud kõik välise ja materiaalse pühkmeks, väärtusetuks prahiks – ta pürgib etteseatud üleva eesmärgi poole.
See eesmärk, see kohtumine Kristusega Jumala kirkuses on seda väärt. Olgu see meilegi innustuseks ja eeskujuks, teades, et vaevanägemine Issandas ei ole tühine.
Selle kommentaari autor: Mati Särglepp