Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1. Korintlastele 16:1-9
Apostli tulevikukavadest1Korjandusest pühade jaoks: nii nagu ma olen korraldanud selle Galaatia kogudustes, nõnda tehke ka teie.
2Iga nädala esimesel päeval pangu igaüks teist midagi tallele oma jõudu mööda, kuidas ta käsi lubab, et raha ei korjataks alles siis, kui ma tulen.
3Aga kui ma olen pärale jõudnud, siis ma saadan kirjadega need, keda te iganes arvate kõlbavat, viima teie anni Jeruusalemma,
4aga kui on sünnis, et minagi sinna lähen, tulgu nad minuga kaasa.5Aga ma tulen teie juurde, kui ma lähen läbi Makedoonia, sest mu tee läheb Makedoonia kaudu.
6Teie juurde jään ma vahest kauemakski, ehk veedan ka talve, et te siis mind teele saadaksite, kuhu ma iganes lähen.
7Sest praegu ma ei taha teid ainult möödumisi näha, vaid loodan mõneks ajaks jääda teie juurde, kui Issand lubab.
8Efesosse jään ma aga nelipühani,
9sest mulle on siin avanenud uks suureks ja tõhusaks tööks, ent vastaseid on palju.
Põhikohustuseks oli tal Jumala sõna kuulutamine paganatele ning koguduste rajamine, selleks kasutas ta ära iga talle avanenud võimaluse (s 9). Samuti ei jäänud ta osavõtmatuks, nähes kaasvendade, juutide rasket majanduslikku olukorda. Tema õhutusel koguti ohvriande Jeruusalemma koguduse toetuseks, see on ta kaastegu kõigis misjoniettevõtmistes.
Nii on Pauluse aktiivne ellusuhtumine ja osavõtlikkus argiprobleemide lahendamisel eeskujuks tänapäeval meilegi.
Kuidas meie suhtume elu kitsaskohtadesse, meid ümbritsevasse keskkonda? On see kellegi teise pärusmaa ja teiste ülesanne otsustada, aidata, leida lahendus? Jäädes vaid passiivselt kõrvale, kapseldudes, et mitte märgata neid hädalisi, keda on täna meie ühiskonnas nii palju, jätame praktilistes küsimustes täitmata Jeesuse käsu: “Teie olete maa sool! Teie olete maailma valgus!”
Selle kommentaari autor: Mati Särglepp