Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2. Moosese 20:1-17
Kümme käsku1Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes:
2"Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast.
3Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
4Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!
5Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,
6aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!
7Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!
8Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!
9Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,
10aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on!
11Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.
12Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!
13Sa ei tohi tappa!
14Sa ei tohi abielu rikkuda!
15Sa ei tohi varastada!
16Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!
17Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!"
* Jumal andis käskudega rahvale teada oma tahte nende usu, jumalateenistuse ja eluviiside kohta. Käsud ei olnud kogu Seadus, nad olid ainult kondikava, alus kõigele. Aadamast kuni Mooseseni ei olnud pühadelgi selget õpetust Jumala teedest, nad olid elanud Jumala suusõnaliste korralduste ja oma äratundmise alusel.
* Käskudes antavad juhised algavad jumalakartusega (s 2, 3). See ongi aluseks kõigile pühadele eluviisidele. Inimene ei suuda elada moraalselt puhast elu, kui ta ei tunne Jumalat ega ole teenimisvahekorras Temaga. Kui vahepealsed käsud puudutavad tegusid ja käitumist, siis viimased mõttemaailma. Himustamine toimub mõttes, tegu ise on veel tegemata. Mõte sünnitab teo.
* Need käsud on alati olnud inimkonna moraali aluseks. Kui ajuti ongi püütud leiutada omatehtud moraalireegleid, siis on need olnud inimeste koostatud ja tavaliselt piirdunud teatud kitsa grupiga. Jumala käsud on universaalsed, kasutatavad kõikjal; nad on absoluutsed, vaieldamatud. Käskude kokkuvõtte esitas Jeesus Mt 22:37-40.
* Käsk kujutas lepingut Jumala ja rahva vahel (2Ms 24:3-8). Leping on alati kahepoolne: üks pool pakub lepingut, teine võtab selle vastu. Leping kinnitati tavaliselt ohvriverega ja kirjutati seaduseraamatusse. Nii sai alguse kirjalik Jumala sõna. Käsud kirjutati kivilaudadele, ülejäänud seadused ja korraldused rullraamatusse. Moosese ja preestrite ülesandeks oli seadusi rahvale õpetada.
Selle kommentaari autor: Uudo Veevo