Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jeremija 33:14-26
Jeruusalemma õnneliku tuleviku kuulutus14Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen tõeks hea sõna, mis ma olen rääkinud Iisraeli soo ja Juuda soo kohta.
15Neil päevil ja sel ajal lasen ma tärgata Taavetile õiguse võsu, ja tema teeb siis sellel maal õigust ja õiglust.
16Neil päevil päästetakse Juuda, ja Jeruusalemm võib elada turvaliselt, ja see on nimi, millega teda nimetatakse: Issand, meie õigus.
17Sest nõnda ütleb Issand: Ei puudu Taavetil mees, kes istub Iisraeli soo aujärjel.
18Ja leviitpreestreil ei puudu mees mu palge ees, ohverdamas põletusohvrit ja suitsutamas roaohvrit ning toimetamas tapaohvrit iga päev."19Ja Jeremijale tuli Issanda sõna; ta ütles:
20"Nõnda ütleb Issand: Kui te võite tühjaks teha minu lepingu päevaga ja minu lepingu ööga, nõnda et päev ja öö ei tule neile seatud ajal,
21siis muutub tühjaks ka minu leping mu sulase Taavetiga, nõnda et tal enam ei ole poega, kes valitseks tema aujärjel, nõndasamuti minu leping leviitidega, preestritega, kes mind teenivad.
22Nõnda nagu ei saa ära lugeda taeva väge ega mõõta mere liiva, nõnda rohkeks ma teen oma sulase Taaveti soo ja leviidid, kes mind teenivad."23Ja Jeremijale tuli Issanda sõna; ta ütles:
24"Kas sa ei ole märganud, mis see rahvas räägib ja ütleb: Need mõlemad suguvõsad, kelle Issand valis, on ta hüljanud? Ja nad laimavad mu rahvast, nagu see ei olekski nende meelest enam rahvas.
25Nõnda ütleb Issand: Kui ei oleks mu lepingut päeva ja ööga, kui ma ei oleks seadnud taeva ja maa korda,
26siis ma hülgaksin ka Jaakobi ja oma sulase Taaveti soo ega võtaks tema soost valitsejaid Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi soole. Aga ma pööran nende vangipõlve ja halastan nende peale."
Kõigepealt on selleks ettenähtud aeg (s 14). Teiseks on Ta selleks valinud ühe mehe, keda siin nimetatakse “õiguse võsuks” (s 15). Võsu tähendab järeltulijat (vrd Ps 128:3) ja on siin ainsuses. See on oodatava messiaskuninga üks nimesid, mis esineb juba Js 11:1. Ta sünnib Taavetile, st Taaveti soost. (Sama ettekuulutuse leiame ka Jr 23:5, 6.)
Salmis 16 leiame nime, mis on kirgas uustestamentlik väljend (vrd Rm 3:22). Kui eespool oli juttu rahva olukorra uuendamisest, siis siin täpsustatakse: õigus ja õiglus tulevad tõeliselt alles siis, kui Jumal ise teostab selle enda poolt valitud ja seatud mehe läbi.
“Mõlemad suguvõsad” (s 24) on Iisrael ja Juuda. Siintoodud inimlikku järeldust nimetab Issand laimamiseks. Seda on ka kristlaskond teinud suurema osa oma ajaloost. Kas tänapäeval poleks aeg juhinduda salmidest 16 ning 20-26? Ja kui jutt on tõesti Messiast, siis salm 22 peab viitama Tema rahvale.
Uues Testamendis ütleb apostel Paulus: “Kui aeg täis sai, läkitas Jumal oma Poja…” (Gl 4:4). Üks asi on inimese enda õige või hea elu, hoopis teine Jumala õigus, mida Ta pakub kõigile Jeesuses Kristuses. Ainult viimasega pääseme taevariiki (Mt 5:20).
Selle kommentaari autor: Aare Kimmel