Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Jeremija 38:24-39:18

Reede, 15. Veebruar 2002

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jeremija 38:24-39:18

Sidkija küsib nõu Jeremijalt
24Siis Sidkija ütles Jeremijale: "Keegi ärgu saagu teada neid sõnu, muidu sa sured!
25Ja kui vürstid kuulevad, et ma sinuga olen rääkinud, ja nad tulevad su juurde ning ütlevad sulle: Kõnele ometi meile, mida sa rääkisid kuningale, muidu me surmame sinu, ära meile salga, ja mida kuningas sulle rääkis,
26siis ütle neile: Ma lasksin langeda kuninga ette oma alandliku palve, et ta ei saadaks mind tagasi Joonatani kotta surema."
27Kõik vürstid tulidki Jeremija juurde ja küsisid temalt; aga ta vastas neile just nende sõnadega, nagu kuningas oli käskinud. Siis nad läksid vaikides ära ta juurest, ja asi jäi saladusse.
28Ja Jeremija jäi vahtkonnaõue kuni päevani, mil Jeruusalemm vallutati.
Jeruusalemm vallutatakse
1Ja kui Jeruusalemm oli vallutatud - Juuda kuninga Sidkija üheksandal aastal kümnendas kuus oli Paabeli kuningas Nebukadnetsar ja kogu tema sõjavägi tulnud Jeruusalemma vastu ja oli asunud seda piirama,
2ja oli Sidkija üheteistkümnendal aastal neljanda kuu üheksandal päeval tunginud linna sisse -,
3siis tulid kõik Paabeli kuninga vürstid ja asusid keskmisse väravasse: Neergal Sar-Eser, Samgar-Nebo, Sar-Sekim, ülemkammerhärra, Neergal Sar-Eser, ülemmaag, ja kõik muud Paabeli kuninga vürstid.
4Aga kui Juuda kuningas Sidkija ja kõik sõjamehed nägid neid, siis nad põgenesid ja läksid öösel linnast välja mööda kuninga rohuaia teed läbi müüridevahelise värava; ta läks välja lagendiku suunas.
5Ent kaldealaste sõjavägi ajas neid taga ja nad said Sidkija kätte Jeeriko lagendikel; nad võtsid ta kinni ja viisid Riblasse, Hamatimaale, Paabeli kuninga Nebukadnetsari juurde, kes mõistis tema üle kohut.
6Ja Paabeli kuningas laskis tappa Sidkija pojad Riblas tema silme ees; Paabeli kuningas tappis ka kõik Juuda suurnikud.
7Ja ta tegi Sidkija silmad pimedaks ning aheldas ta vaskahelaisse, et viia ta Paabelisse.
8Ja kaldealased põletasid tulega kuningakoja ja rahva kojad ning kiskusid maha Jeruusalemma müürid.
9Ja rahva säilinud osa, kes oli linna alles jäänud, ja ülejooksikud, kes olid tema poole üle jooksnud, ja muud rahva riismed viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi Paabelisse.
10Aga osa vaesemast rahvast, kellel midagi ei olnud, jättis ihukaitsepealik Nebusaradan Juudamaale ja andis neile samal ajal viinamägesid ning põlde.
Nebukadnetsar käsib hoolitseda Jeremija eest
11Ja Paabeli kuningas Nebukadnetsar oli andnud ihukaitsepealikule Nebusaradanile Jeremija kohta käsu, öeldes:
12"Võta tema ja kanna hoolt tema eest, ära tee talle midagi kurja, vaid talita temaga nõnda, nagu ta ise sulle ütleb!"
13Siis ihukaitsepealik Nebusaradan, ülemkammerhärra Nebusasban, ülemmaag Neergal Sar-Eser ja kõik Paabeli kuninga pealikud läkitasid talle järele -
14nad läkitasid talle järele ja lasksid tuua Jeremija vahtkonnaõuest ning andsid tema Gedalja, Saafani poja Ahikami poja hoolde, et ta viiks tema oma kotta; nõnda jäi ta rahva keskele.
Ebed-Melekile tagatakse elu
15Ja Issanda sõna oli tulnud Jeremijale, kui teda vahtkonnaõues kinni peeti; ta oli öelnud:

Täna seisab meie ees pisut kummaline olukord: kuningas ütleb prohvetile sõnad, mis tal tuleb öelda vürstidele. Täpsemalt väljendades küsime: kas prohvet valetas vürstidele (s 25, 27)? Kas siis, kui meile “sõnad suhu pannakse”, vastutab selle teksti eest see, kelle soovil me neid sõnu räägime? Kui vaadata tagasi salmi 23 eilses lõigus, leiame, kes on vastutav selle eest, mis juhtub Jeruusalemmaga. Prohveti ülesanne oli pärast mitmekordseid tõsiseid hoiatusi ilmselt täidetud ja vastutus jäi sellest alates kuningale.

Jeruusalemma kohta olgu lisatud, et tol ajal vallutati linnu piiramisega. Linna piirati niikaua, kuni lõppes toit ja jook ning sageli suri rahvas nälga ja janusse. Muidugi juhtus tavaliselt nii, et kui olukord linnas tõsisemaks muutus, lasti vaenlased vabatahtlikult linna väravast sisse. Jeruusalemma piiramine meie piiblitekstis kestis kaks ja pool aastat (39:1, 2).
Kuningas Sidkija pidi valusalt omal nahal kogema, mida tähendas prohvetit mitte kuulda võtta (s 6,7). Ei aidanud enam mingid abinõud õnnetuse eest pääsemiseks (s 4). Samal ajal sai aga prohvet, kes oli Jumala käsu täitmises järjekindel, kogeda taas Jumala kaitset ja varju (s 12). Issand ei jäta abi ja hooleta ka neid, kes on oma eluga riskides aidanud Jumala rahvast, nagu seda tegi etiooplane Ebed-Melek (s17). Teda lubas Issand aidata sellepärast, et _________________________________ (s 18).

Olgu alati minu lootus Sinus, Issand!

Selle kommentaari autor: Tiia Pappel