Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 52:1-23
Juuda kuninga Sidkija valitsus1Sidkija oli kuningaks saades kakskümmend üks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas üksteist aastat; ta ema nimi oli Hamutal, Jeremija tütar Libnast.
2Ta tegi kurja Issanda silmis, just nagu Joojakim oli teinud.
3Jah, mis sündis Jeruusalemmas ja Juudas, põhjustas Issanda viha, kuni ta heitis need ära oma palge eest.Jeruusalemma vallutamine4Sidkija hakkas mässama Paabeli kuninga vastu. Ja tema valitsemise üheksandal aastal, kümnenda kuu kümnendal päeval, tuli Paabeli kuningas Nebukadnetsar, tema ja kogu ta sõjavägi Jeruusalemma vastu ja lõi leeri üles selle alla; ja nad ehitasid selle ümber piiramisseadmed.
5Ja linna piirati kuni kuningas Sidkija üheteistkümnenda aastani.
6Neljanda kuu üheksandal päeval võttis nälg linnas võimust ja maa rahval ei olnud leiba.
7Siis murti linna sisse; aga kõik sõjamehed põgenesid ja läksid öösel linnast välja läbi kuninga rohuaia juures oleva müüridevahelise värava, kuigi kaldealased olid ümber linna; ja nad läksid lagendiku poole.
8Aga kaldealaste sõjavägi ajas kuningat taga ja nad said Sidkija kätte Jeeriko lagendikel, kui kõik ta sõjavägi tema juurest oli laiali läinud.
9Ja nad võtsid kuninga kinni ning viisid ta Paabeli kuninga juurde Riblasse Hamatimaale, ja too mõistis kohut tema üle.
10Ja Paabeli kuningas tappis Sidkija pojad tema silme ees, samuti tappis ta Riblas ka kõik Juuda vürstid.
11Aga Sidkija silmad tehti pimedaks ja ta aheldati vaskahelaisse; siis Paabeli kuningas viis ta Paabelisse ja pani vangikotta kuni ta surmapäevani.Juudid viiakse vangi Paabelisse12Ja viienda kuu kümnendal päeval, see on kuningas Nebukadnetsari, Paabeli kuninga üheksateistkümnendal aastal, tuli Nebusaradan, ihukaitsepealik, kes oli Paabeli kuninga teenistuses, Jeruusalemma.
13Ja tema põletas ära Issanda koja ja kuningakoja ning kõik Jeruusalemma kojad; nimelt kõik suurnike kojad põletas ta tulega.
14Ja kogu kaldealaste sõjavägi, kes oli koos ihukaitsepealikuga, kiskus maha kõik Jeruusalemma müürid ümberringi.
15Ja osa vaesemast rahvast ning rahva jäägi, kes olid jäänud linna, ja ülejooksikud, kes Paabeli kuninga poole olid üle jooksnud, ja käsitööliste jäägi viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi.
16Aga Nebusaradan, ihukaitsepealik, jättis maa vaesemast rahvast alles viinamägede harijaid ja teopäevade tegijaid.
17Vasksambad, mis kuulusid Issanda koja juurde, ja alused ning vaskmere, mis olid Issanda kojas, kaldealased purustasid ja viisid kogu nende vase Paabelisse.
18Potid, labidad, tahikäärid, piserdusnõud, kausid ja kõik vaskriistad, millega peeti teenistust, võtsid nad ära.
19Samuti võttis ihukaitsepealik ära liuad, sütepannid, piserdusnõud, potid, lambijalad, kausid ja peekrid, mis olid puhtast kullast ja puhtast hõbedast.
20Mõlema samba, vaskmere ja kaheteistkümne vaskhärja, mis olid aluste all, mis kuningas Saalomon oli teinud Issanda koja jaoks - kõigi nende asjade vask oli vaagimatu.
Kas olles kuningas või lihtne töötaja, peame siiski elama Jumala seaduste järgi. Ebaõige elamisviis saab põhjustada vaid valu ja pahameelt (s 3). Tulemuseks on tihti mitteosaduslik elu Jumalaga ja kaasinimestega. Vastuolu Jumalaga põhjustab sageli ka vastuolu inimeste vahel (s 4a). Mässumeelsus ei ole kunagi viinud lahendusteni, kui ühelt poolt lisandub vägivald, teiselt poolt karistusoperatsioonid (s 5).
Mis juhtus Iisraeliga?
Piiramine, nälg ja põgenemine. Need kolm märksõna on väga tuttavad ka kristlastele, kes ei ela lähedases osaduses Jumalaga. Kiusatused piiravad üha aktiivsemalt, tekitades meie vaimulikus elus sügava allakäigu. Tekib vaimulik nälg, aga olles kiusatuses, ei oska me sageli sellest piiramisrõngast väljuda. Tagajärjeks on paaniline põgenemine, mis sageli otsib lahendust isegi surmas.
Millised viletsused võivad meie peale tulla, kui me ei ole piisavalt Jumala lähedal (s 10)?
Kui rahva juhid pöörduvad ära Jumala järelt, tuleb õnnetus kogu rahva peale. Tagajärjeks on kogu rahva õnnetus ja pessimism.
Rahvad viiakse vangi (s 15). Neid näiteid ei ole vaja otsida vaid Piiblist, neid on võimalik lugeda ajalehest, kuulata uudistest.
Röövitakse varandused (s 17-23). Esimese ja Teise maailmasõja röövimised on jätkuvalt tänapäeva poliitiliste kõneluste temaatikas. On kurb, et see nii on.
Selle kommentaari autor: Indrek Luide