Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 20:1-15
Tuhandeaastasest rahuriigist1Ma nägin taevast alla tulevat ingli, kellel oli sügaviku võti ja suured ahelad käes.
2Ja ta võttis kinni lohe, selle muistse mao, kes on Kurat ja Saatan, ning aheldas ta tuhandeks aastaks
3ning viskas ta sügavikku ja sulges ta luku taha ning pani pealt pitseriga kinni, et ta enam ei eksitaks rahvaid, kuni need tuhat aastat saavad täis. Pärast seda peab teda natukeseks ajaks lahti lastama.4Ja ma nägin troone ja neid, kes nende peal istusid; ja kohus anti nende kätte; ning ma nägin nende hingi, kelle pead olid kirvega maha raiutud Jeesuse tunnistamise pärast ja Jumala sõna pärast, ja kes ei olnud kummardanud metsalist ega tema kuju ega olnud võtnud tema märki oma otsaette ega käe peale. Nad tõusid ellu ning valitsesid kuningatena koos Kristusega tuhat aastat.
5Aga muud surnud ei tõusnud ellu, kuni need tuhat aastat said täis.See on esimene ülestõusmine.
6Õnnis ja püha on see, kes saab osa esimesest ülestõusmisest; nende üle ei ole teisel surmal meelevalda, vaid nad on Jumala ja Kristuse preestrid ning valitsevad koos temaga kuningatena tuhat aastat.Lõplikust võidust saatana üle7Kui need tuhat aastat otsa saavad, lastakse saatan lahti oma vanglast
8ning ta läheb välja eksitama paganaid, kes on ilmamaa neljas nurgas, Googi ja Maagoogi, koguma sõtta neid, kelle arv on nagu mereliiv.
9Ja nad tulevad üles ilmamaa lagendikule ja piiravad ümber pühade leeri ja armastatud linna. Ja taevast langeb tuli ning sööb nad ära.
10Ja kurat, nende eksitaja, visatakse tule- ja väävlijärve, kus on ka metsaline ja valeprohvet; ning neid piinatakse päevad ja ööd igavesest ajast igavesti.Viimsest kohtust11Ma nägin suurt valget trooni ning seda, kes sellel istub, kelle palge eest põgenesid maa ja taevas, ning neile ei leidunud aset.
12Ja ma nägin surnuid, suuri ja pisikesi, seisvat trooni ees, ning raamatud avati. Teine raamat avati, see on eluraamat. Ja surnute üle mõisteti kohut sedamööda, kuidas raamatuisse oli kirjutatud, nende tegude järgi.
13Ja meri andis tagasi oma surnud ning surm ja surmavald andsid tagasi oma surnud ning igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi.
14Ja surm ja surmavald visati tulejärve. See on teine surm - tulejärv.
15Keda iganes ei leitud olevat eluraamatusse kirjutatud, see visati tulejärve.
Algus kõneleb tuhandeaastasest rahuriigist – saatan aheldatakse ning Kristuse ustavad järgijad tõusevad ellu. Salm 6 on julgustav, aga ka enesesse vaatama suunav. Kas mina saan osa esimesest ülestõusmisest? Kas suudan jääda lõpuni ustavaks oma Jumalale? Jah, Jumal on küll armuline, aga minu osa on olla Temale ustav.
Nüüd (s 10) on lõpuks ka kurat lõplikult kõrvaldatud. Enam ei ole ei temal ega ka inimestel midagi muuta. Suur valge troon sümboliseerib Jumala ligipääsmatut puhtust. Selles pühaduses mõistab Ta õiglast kohut. Kogu meie elu on Tema ette laotatud ning meil jääb kuulda vaid viimset otsust.
Vahel tekitab see hirmu ning südamesse hiilib kartus küsimusega: “Kas ma ikka elan nii, et Jumal saab mind viimsel kohtupäeval õigeks mõista?” Usun, et Jumal ei taha, et me alalise hirmu all elaksime, kuid kunagi pole liiast oma elu igaviku valguses vaadata ning muuta asju, mida saame veel muuta.
Selle kommentaari autor: Brita Maripuu