Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2. Moosese 29:1-37
Aaroni ja ta poegade pühitsemine1Ja see on kirjeldus, mida sa nendega pead tegema, pühitsedes neid mulle preestriteks: võta üks noor härjavärss ja kaks veatut jäära,
2hapnemata leiba, õliga segatud hapnemata kakke ja õliga võitud õhukesi hapnemata kooke; tee need peenest nisujahust!
3Pane need ühte korvi ja too need korviga kaasa, siis kui tood härjavärsi ja kaks jäära!
4Too Aaron ja tema pojad kogudusetelgi ukse juurde ja pese neid veega!
5Võta riided ja pane Aaronile selga: särk ja õlarüü ülekuub, õlarüü ja rinnakilp, ja seo temale ümber õlarüü vöö!
6Pane temale peakate pähe ja kinnita püha laubaehe peakatte külge!
7Võta võideõli ja vala temale pähe ja võia teda!
8Too esile ta pojad ja pane neile särgid selga!
9Vööta nad vööga, Aaron ja tema pojad, ning seo nende peakatted! Preestriamet kuulugu neile igavese seaduse järgi. Ja täida Aaroni ja tema poegade käed!10Too härjavärss kogudusetelgi ette ning Aaron ja tema pojad pangu oma käed härjavärsi pea peale!
11Tapa härjavärss Issanda ees kogudusetelgi ukse juures!
12Võta härjavärsi verd ja määri sõrmega altari sarvedele; kogu veri aga vala altari jalale!
13Ja võta kõik sisikonda kattev rasv, maksarasv, mõlemad neerud ja rasv, mis nende küljes on, ja süüta altaril põlema!
14Aga härjavärsi liha, nahk ja sisikond põleta tulega väljaspool leeri; see on patuohver!15Võta üks jääradest ning Aaron ja tema pojad pangu oma käed jäära pea peale!
16Tapa see jäär ja võta ta verd ning piserda altarile ümberringi!
17Raiu jäär tükkideks, pese ta sisikond ja sääred ning pane need ta tükkide ja pea peale!
18Siis süüta kogu see jäär altaril põlema; see on põletusohver Issandale, see on healõhnaline tuleohver Issandale!19Seejärel võta teine jäär ning Aaron ja tema pojad pangu oma käed jäära pea peale!
20Tapa see jäär ja võta ta verd ning määri Aaroni parema kõrva lestale ja tema poegade parema kõrva lestale, ja nende parema käe pöidlale ja parema jala suurele varbale; muu veri aga piserda altarile ümberringi!
Järgnes patuohver (s 10-14), mis kõrvaldas pühitsetava patud.
Seejärel ohverdati põletusohver (s 15-18), mis põletati altaril tervenisti. Sellele järgnes osadusohver, mis seostus otseselt preestrite pühitsemisega. Osadusohvrist läks osa Jumalale, mis põletati altaril, osa preestritele söömiseks. Kõigutusohver oli andide altari kohale viimine ja tagasitõmbamine, nagu annaks Jumal annid preestrile tagasi.
Käte loomade peale panemine võis tähendada loomade Jumalale üleandmist ning oma pattude asetamist loomale. Verega määrimine (s 20) tähendab kõrvade, käte ja jalgade pühitsemist Jumala teenistusse.
Kirjas heebrealastele öeldakse, et Vana Testamendi ohvriteenistus oli Kristuse ohvriteenistuse eeltähendus, maine pilt ohvrist, mille hiljem teostas Kristus, ohverdades ennast ristil inimkonna eest.
Uue Testamendi valgel võime peatükki tõlgendada järgmiselt. Kui inimene tuleb Jumala riiki, saab ta kõigepealt Jumala sõna läbi pestud (vt Ef 5:26; Jh 15:3) ja usu läbi Kristuse õigusega riietatud. Järgneb Kristuse ohvri mitmekülgse tähenduse üha sügavam mõistmine ja rakendamine: lunastus pattudest (patuohver), enda täielik üleandmine Jumalale (põletusohver) ja sellele järgnev osadus Jumala tahtes, mis muutub ka ohverdajale endale vaimulikuks toiduks (vt Jh 4:32). Kõigutusohvrit võib võrrelda asjadega, millest inimene loobub, kuid mis ta hiljem tagasi saab (vt Mk 10:29-30).
Selle kommentaari autor: Aare Kimmel