Piibel eristab selgelt paganaid ja Jumala valitud rahvast – juute. Meie kuulume paganarahvaste hulka. Teame, et Jumal tõotas Aabrahami järeltulijaist teha valitud rahva, anda neile tõotatud maa, kanda nende eest igati hoolt ning teha nad õnnistuseks kogu maailmale.

Oli veel üks eritõotus: Jumal tõotas saata neile Messia, kes oleks jäädav Kuningas (vt Js 11:1, 10; 61:1). See oli Jeesus. Oma eluga ja ohvriga kinnitas Ta kõik juutidele antud tõotused ja prohvetikuulutused. Ta täitis ka kõik käsuseaduse nõuded, mida ükski inimene seni täielikult ei olnud suutnud (vt Ap 15:10; Gl 3:10). Jeesus, olles tugev, tuli teenima jõuetuid ja kandma nende nõrkusi. Õigeksmõistmine ei tule seega käsuseaduse täitmise, vaid Jeesusesse uskumise kaudu.

Kuid lisaks juutidele tuli Jeesus õigeks mõistma ka paganaid, kellele polnud antud käsuseadust ega tõotusi ning keda polnud valitud. Sellega väljendas Jumal oma armastust kogu maailma vastu. Paganad osutusid juutidest jõuetumaks, kuid neid võeti vastu samamoodi kui juute (Ef 2:11-16). Seepärast ongi meie tekstis tsiteeritud mitmeid Vana Testamendi prohvetlikke sõnumeid paganate kohta.

Kui Kristus on võrdselt vastu võtnud nii juute kui paganaid, siis tähendab see, et Temas peavad juudid ja paganad ka üksteist vastu võtma. Kõik see, mis eespool oli öeldud üksikisiku kohta, käib nüüd tervete rahvaste kohta.