Loe läbi alltoodud kirjakoht: Johannese 11:46-57
Suurkohus otsustab Jeesuse hukata46Aga mõned neist läksid variseride juurde ja teatasid neile, mis Jeesus oli teinud.47Seepeale kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku Suurkohtu koosoleku ja ütlesid: "Mis me teeme? See inimene teeb palju tunnustähti.
48Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie pühapaiga kui ka rahva."
49Aga üks neist, Kaifas, kes oli tolle aasta ülempreester, ütles neile: "Teie ei tea mitte midagi
50ega mõtle, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub."
51Aga seda ta ei öelnud iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas prohvetlikult, et Jeesusel tuleb surra rahva eest.
52Aga Jeesus ei pidanud surema üksnes selle rahva eest, vaid et koguda ka hajali elavaid Jumala lapsi ühtekokku.
53Sellest päevast peale võtsid nad siis nõuks Jeesus ära tappa.54Nüüd ei käinud Jeesus enam juutide keskel avalikult, vaid läks sealt ära kõrbelähedasse paika, Efraimi-nimelisse linna ning viibis seal koos jüngritega.55Aga juutide paasapühad olid ligi ning maalt läksid paljud üles Jeruusalemma end paasapühade jaoks puhastama.
56Siis nad otsisid Jeesust ja pärisid pühakojas seistes üksteiselt: "Mis te arvate? Vaevalt ta tuleb pühadeks?"
57Aga ülempreestrid ja variserid olid andnud käsu, et kui keegi peaks teadma, kus Jeesus on, siis see annaks ta üles, et nad saaksid ta vahistada.
Just see sündmus oli juudi usujuhtidele viimaseks piisaks taotleda Jeesuse kui liiga mõjuka isiku kõrvaldamist. Aina laienev usuliikumine oleks kindlasti äratanud Rooma võimude tähelepanu ja kaasa toonud repressioone juutide suhtes. Oma rahva saatuse pärast muretsemise kõrval kartsid juudi usujuhid kindlasti ka oma seni suhteliselt hea positsiooni pärast.
See on ka heaks näiteks sellest, et nii meie eneste ambitsioonid kui ka lihtsalt kinnisidee või oma ettekujutus olukorrast võivad muuta meie silmad pimedaks Jumala tõeliste tegude suhtes ja jätta meid ilma nii vajalikust usust. Suurkohtu liikmed kuulsid küll Jeesuse imeteost, kuid see ei äratanud neid usule. Nende jaoks oli miski muu hetkel olulisem ja sellest lähtutigi.
Loetud kirjakoht tunnistab ka sellest, et Jumal võib kasutada oma plaanide elluviimiseks meie jaoks üsna ootamatuid inimesi. Suurkohtu otsus Jeesuse kinnivõtmiseks ja hukkamiseks ei sündinud Jumala teadmata ega vastu Tema tahet. See kuulus Jumala lunastusplaani. Jumalikku juhtimist kinnitavad ülempreester Kaifase prohvetlikud sõnad (s 50), mille tõelist, prohvetlikku sisu ta küll ise ei mõistnud.
Jeesuse missioon hakkas aga lõpule jõudma. Sellest ajast peale ei tegutsenud Ta enam avalikult. Peagi saabuvatel paasapühadel pidi Ta saama paasatalleks, kelle elu on lunastuseks mitte ainult juudi rahva, vaid kõigi rahvaste pattude pärast. Ning Tema ülesäratamine surnuist on võiduks surma üle meie kõikide jaoks.
Selle kommentaari autor: Lea Puhang