Loe läbi alltoodud kirjakoht: Matteuse 27:57-66
Jeesus maetakse kaljuhauda57Aga õhtu jõudes tuli rikas mees Arimaatiast, nimega Joosep, kes oli ka Jeesuse jünger.
58See läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu. Siis Pilaatus käskis selle anda.
59Ja Joosep võttis ihu, mässis selle puhtasse linasse
60ja pani oma uude kaljusse raiutud hauakambrisse, ning veeretanud haua ukse ette suure kivi, läks ära.
61Aga Maarja Magdaleena ja teine Maarja olid ka seal, nad istusid haua vastas.62Järgmisel päeval, see oli pühade valmistuspäevale järgnev hingamispäev, tulid ülempreestrid ja variserid Pilaatuse juurde kokku
63ja ütlesid: "Isand, meile tuleb meelde, et see eksitaja ütles, kui ta alles elas: "Mina ärkan kolme päeva pärast üles."
64Käsi nüüd hauda kolmanda päevani valve all pidada, et jüngrid ei tuleks ja teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale, et ta on üles äratatud surnuist, sest nii oleks viimane pettus hullem kui esimene."
65Pilaatus lausus neile: "Siin on teile valvesalk. Minge ning pidage valvet, nii nagu oskate!"
66Nemad läksid ja võtsid haua valve alla ja koos valvesalgaga pitseerisid kivi.
Iseenesest väga asjalik tegevus ja loogiline mõtlemine. Teinekord jääb aga meie loogika väikeseks jumalikust perspektiivist vaadates. Teatud olukorras tundub meie tegevus sageli üsna sobiv, aga ajaloo kulgedes paistavad meie otsused teises valguses.
Ilmalik võim pani hauakambri kivile veel pitseri ja valvemeeskonna hauda valvama. Aga ka see ei aidanud neid Jumala väe avaldumisel. Jumala tõde on püüdnud eitada, kinni katta ning ajaloo kolikambrisse toimetada nii üksikisikud oma südames kui terved riiklikud reþiimid. Kõik see on aga tühi töö ja vaimunärimine.
Kristlastena peaksime tegutsema nagu Maarja Magdaleena ja teine Maarja, kui nad istusid haua juurde ja jäid sinna tulemust ootama.
Selle kommentaari autor: Indrek Luide