Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 108
Jumala ülistus ja lootus tema abile1Taaveti laul ja lugu.
2Kindel on mu süda, oh Jumal! Ma tahan laulda ja mängida, samuti mu au.
3Virgu, naabel, virgu, kannel, ma äratan üles koidu!
4Issand, ma tahan sind tänada rahvaste seas, ja tahan sulle mängida rahvahõimude keskel.
5Sest suur kuni taevasteni on sinu heldus ja kuni ülemate pilvedeni sinu ustavus.
6Jumal, ülenda ennast üle taevaste ja üle kogu ilmamaa olgu su auhiilgus!
7Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile!
8Jumal on rääkinud oma pühamus: Ma tahan võidutseda, jaotada Sekemi ja mõõta ära Sukkoti oru.
9Gilead on minu ja Manasse on minu, Efraim on mu pea kaitse. Juuda on mu valitsuskepp,
10Moab on mu pesukauss, Edomi peale ma viskan oma sandaali. Vilistimaa, hõiska minule!
11Kes viib mu kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini?
12Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära, ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?!
13Anna meile abi kitsikuses, sest tühine on inimeste abi!
14Jumalaga me teeme vägevaid tegusid ja tema tallab maha meie rõhujad.
Kujutletagu kedagi, kes istub maailma rahvaste silma all nagu olümpiastaadionil ja laulab laule oma Jumalast. Pealegi laulab ta niisugusest Jumalast, kes on üle kogu ilmamaa ja üle taevaste. Polegi enam teisi jumalaid, kuulutab see misjonär teistele rahvastele. Ta ei karda ka vihast tagakiusu oma kuulutustöö pärast, sest ta väidab, et “Jumalaga me ________________________ ja Tema _______________________________” (s 14).
Samuti on see Taaveti laul kirikuisade hümn – piiskoppide, kardinalide ja paavstide laul. Jumalasulaseid rõõmustab, kui nad näevad, kuidas erinevad kogudused ja konfessioonid koonduvad üksmeeles Jumala pühamusse ühiseks kiituskooriks – sellele viitavad prohvetlikult salmid 7-10.
Ning veel üks tähelepanek! Mitte meie pärast, mitte misjonäride ega kirikumeeste pärast ei saa see kõik võimalikuks: “Ega Sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega!” Vaid ikka vastupidi – meil lubatakse kaasa laulda ja mängida Jumala armees ning teha kaasa Jumala tegusid.
Selle kommentaari autor: Ingmar Kurg