Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1. Korintlastele 14:26-40
Keelterääkimisest ja prohvetlikult kõnelemisest26Kuidas siis nüüd, vennad? Kui te tulete kokku, siis on igaühel midagi: on laulu, on õpetust, on ilmutust, on keelterääkimist, on nende tõlgendamist - see kõik toimugu ülesehitamiseks.
27Kui keegi räägib keeli, siis rääkigu kaks või kõige rohkem kolm, ja järjekorras, ning üks tõlgendagu.
28Aga kui tõlgendajat ei ole, siis ta olgu koguduses vait - rääkigu iseendale ja Jumalale.
29Prohvetitest kõnelgu kaks või kolm ning teised hinnaku kõneldut.
30Aga kui kellelegi teisele, kes istub, ilmutatakse midagi, siis esimene jäägu vait.
31Te võite ju kõik ükshaaval prohvetlikult kõnelda, et kõik õpiksid ja kõik saaksid virgutust.
32Ja prohvetite vaimud alistuvad prohvetitele.
33Sest Jumal ei ole korratuse, vaid rahu Jumal. Nõnda nagu on kõigis pühade kogudustes:
34olgu naised koguduses vait, sest neil ei ole lubatud rääkida, vaid nad alistugu, nagu ka Seadus ütleb.
35Aga kui nad tahavad midagi õppida, siis küsigu kodus oma meeste käest. Sest naisele on häbiks koosolekul rääkida.
36Kas Jumala sõna on lähtunud teist või üksnes teieni jõudnud?
37Kui keegi tundub endale prohvetina või vaimusaanuna, küll ta siis tunneb, et see, mis ma teile kirjutan, on Issanda käsk.
38Kui aga mõni seda ära ei tunne, siis ei tunta tedagi.
39Niisiis, mu vennad, taotlege innukalt prohvetlikult kõnelemist ja ärge keelake keelterääkimist;
40aga kõik sündigu viisakalt ja korra järgi.
Et tänane ja tollane ühiskond on nii erinevad, võib salmides 34 ja 35 naiste kohta öeldu küsimusi tekitada. Kuidas seda mõista?
Pauluse ajal said kooliharidust peamiselt ainult mehed. Oli mõeldamatu, et naine loeks Pühakirja või õpetaks (1Tm 2:11-12), tema vooruseks peeti tagasihoidlikkust. Korintoses oli pealegi ilmselt olukord, kus kokkutulnud (eriti naised) ei pidanud vajalikuks viisakust kaaskristlaste vastu. Nii muutuski jumalateenistus “laadaplatsiks”.
Tänases ühiskonnas tuleks ehk olulisimaks pidada Pauluse peamist mõtet: koguduse kokkutulekutel valitsegu viisakus ja kord (s 40). Selline käitumine iseloomustagu nii mehi kui ka naisi!
Paulus väidab, et koguduse ülesehitamiseks on igaühel midagi – mingi viis, kuidas meieni jõudnud Jumala sõna teistele edasi anda. Loe s 26 ja 36 – kuidas on minuga? Kas olen sõna üksnes vastu võtnud või annan seda ka edasi?
Selle kommentaari autor: Anneli Pärlin