Loe läbi alltoodud kirjakoht: Matteuse 21:18-22
Jeesus ja viljatu viigipuu18Aga varahommikul linna tagasi tulles tundis Jeesus nälga,
19ja kui ta nägi ühte viigipuud tee kõrval, läks ta selle juurde, ent ei leidnud muud kui lehti. Ja ta ütles sellele: "Ei tule sinust enam iialgi vilja!" Ja viigipuu kuivas otsekohe ära.20Kui jüngrid seda nägid, ütlesid nad imestades: "Kuidas see viigipuu nii otsekohe ära kuivas?"
21Aga Jeesus vastas neile: "Tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku ja te ei mõtleks kaksipidi, siis te ei teeks üksnes seda, mis juhtus viigipuule, vaid kui te sellele mäele ütleksite: "Kerki ja kukuta end merre!", siis see sünniks.
22Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate."
Keegi ei läheks marju otsima enne õiget aega. Või oli ta ootus õigustatud? Palestiinas valmisid marjad maikuuks. Siin on tegu aprilliga, mil võis leida nn eelvilju. Viljatut viigipuud peetakse uurijate arvates valitud rahva viljatu elu sümboliks.
Jeesuse sõnad avaldasid puule erakordset tugevat mõju. Oli see ainult pahameel või vajalik õppetund? Jeesus tegi alati Isa tahtmist (vt Jh 14:31). Järelikult oli see vajalik õppetund palvest. Ei ole ju inimene koerasarnane, kelle klähvimine heal juhul hirmu tekitab, kuid ei loo ega hävita. Ainult inimesele on antud unikaalne võime kõnelda (vt Õp 18:20-21; Jk 3), mille mõjule sageli ei mõelda.
Sõnadega on tegemist ka Jumalaga suhtlemisel. Ükski palve usus Jumala poole ei jää kuulmata; asjade nimetamine, uskudes Jumala tõotustesse, võib muuta olukordi me ümber.
Selle kommentaari autor: Eda Mägi