Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 22:1-22
Ahastushüüd ja tänulaul1Laulujuhatajale: viisil "Koiduaegne emahirv"; Taaveti laul.
2Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid? Kaugel mu päästest on mu oigamissõnad.
3Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga sa ei vasta, ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu.
4Ja ometi oled sina püha, kelle trooniks on Iisraeli kiituslaulud.
5Sinu peale lootsid meie esiisad, lootsid, ja sina päästsid nad;
6nad kisendasid sinu poole ja pääsesid, nad lootsid sinu peale ega jäänud häbisse.
7Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest.
8Kõik, kes mind näevad, irvitavad mu üle; nad ajavad suu ammuli, vangutavad pead:
9"Ta on kõik veeretanud Issanda peale; see päästku ta, kiskugu ta välja hädast, sest tal on ju temast hea meel."
10Jah, sina oled see, kes tõi mind välja üsast, kes kaitses mind mu ema rinnal.
11Sinu hooleks ma olen jäetud lapsekojast, mu ema üsast alates oled sina minu Jumal.
12Ära ole minust kaugel, sest kitsikus on ligi, sest abimeest ei ole!
13Palju härjavärsse ümbritseb mind, Baasani sõnnid piiravad mind.
14Nad ajavad oma lõuad ammuli mu vastu nagu lõvi, kes murrab ja möirgab.
15Ma olen välja valatud otsekui vesi ja kõik mu luud-liikmed on koost ära. Mu süda on nagu vaha, ta on sulanud mu sisikonnas.
16Mu neel on kuiv nagu potitükk ja mu keel on kinni suulae küljes, surmapõrmu paigutad sa minu.
17Sest koerad ümbritsevad mind, tigedate hulk keerleb mu ümber; nad purevad mu käsi ja jalgu,
18ma võin lugeda kõiki oma luid. Nemad aga vahivad mulle otsa ja parastavad mind.
19Nad jagavad mu rõivad eneste vahel ja heidavad liisku mu kuue pärast.
20Aga sina, Issand, ära ole kaugel, mu vägi, tõtta mulle appi!
Tundub, nagu Issand ei kuuleks. Issanda sulane tühjendab oma hinge viimseni. Ta talub pilkamist ja vägivalda ning ei näe kusagilt abi tulemas. Kuid sügaval hinges ta teab, et Jumal näeb ja kuuleb, ning seepärast läheb ikka ja jälle palves Issanda ette. Ta tühjendab kogu oma hinge palvesse, kuid ütleb: “Sinu tahe sündigu!” (Mk 14:36.)
Kui uppus reisilaev “Estonia”, oli ühe ajalehe esikaanel suurt kiri “Miks, Jumal, miks?” Inimesed küsisid: “Kus on Jumal? Milleks sellised kannatused?” Kuid kristlased teadsid, et Jumal oli laeval. Ükski varblane ei lange Jumala teadmata, saati siis sadade inimeste elu.
Jumal tuli sellele kannatavale planeedile, kui see vajus patu raskuse all kurjuse sügavikku. Jeesus on kogenud kõiki raskusi, millega sinul tuleb elus kokku puutuda. Sul ei tule taluda midagi -- ühtegi kiusatust, ühtegi pilget ega depressiooni--, mida Tema poleks tundnud. Seepärast võid sa täna minna julgusega oma Abimehe juurde ja Tema annab sulle jõu raskustest läbi tulla.
Selle kommentaari autor: Ergo Naab