Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4. Moosese 10:1-10
Hõbepasunad1Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2"Valmista enesele kaks hõbepasunat; valmista need taotud tööna ja need olgu sulle koguduse kokkukutsumiseks ja leeride teelesaatmiseks!
3Kui puhutakse neid mõlemaid, siis peab terve kogudus kogunema su juurde kogudusetelgi ukse ette.
4Aga kui puhutakse ainult ühte, siis kogunegu su juurde vürstid, Iisraeli tuhatkondade peamehed!
5Kui te puhute märku, siis mingu teele leerid, mis on leeris ida pool.
6Kui te teist korda puhute märku, siis mingu teele leerid, mis on leeris lõuna pool; nende teeleminekuks tuleb puhuda märku.
7Kogudust kokku kutsudes puhuge ka, aga mitte märku!
8Aaroni pojad, preestrid, puhugu pasunaid! See olgu teile ja teie sugupõlvedele igaveseks seaduseks!
9Ja kui te oma maal lähete sõtta vaenlase vastu, kes tungib teile kallale, siis puhuge pasunatega märku, et te meenuksite Issandale, teie Jumalale, ja et teid päästetaks teie vaenlaste käest!
10Oma rõõmupäevil, seatud pühil ja uue kuu alguses puhuge pasunaid oma põletus- ja tänuohvrite juures; see meenutagu teid teie Jumala ees! Mina olen Issand, teie Jumal!"
Aga pasunate kasutamisel oli veel teinegi tähendus (s 9 ja 10). Kas “Jumala ees meenutamine” tähendab, et Tema tähelepanu tuleb pasunatega äratada?!
Jeesus Kristus ütleb: “Paluge, ja teile antakse…” (vt Mt 7:7). Samuti Ta ütleb: “Teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te Teda palute” (vt Mt 6:8). On siin vastuolu?
Küllap pasunad ja palved ei meenuta mitte niivõrd Jumalale inimesi, kuivõrd inimestele Jumalat. Inimestele on tähtis teada, et Jumal osaleb nii nende mures (sõda) kui rõõmus (pühad). Salmi 9 lõpp näitab, et “meenutust” tuleb mõista ühispalvena, mis toob pääste. Meie taevane Isa ootab, et me pöörduksime võimalikult sagedasti Tema poole ja räägiksime Temaga kõigest, mis meil südamel. Pasunad on ka Jumala sõna kuulutamise sümbol (vt Js 58:1).
Selle kommentaari autor: Aare Kimmel