Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 124
Tänulaul Iisraeli päästjale1Palveteekonna laul Taavetilt.
Kui Issand ei oleks olnud meiega - nii ütelgu Iisrael -,
2kui Issand ei oleks olnud meiega, kui inimesed tulid meile kallale,
3siis nad oleksid meid elusalt neelanud, kui nende viha süttis meie vastu;
4siis oleksid veed meid uputanud, jõgi oleks läinud üle meie hinge;
5siis oleksid ülbed veed läinud üle meie hinge.
6Tänu olgu Issandale, kes ei andnud meid nende hammaste saagiks!
7Meie hing on nagu lind pääsenud linnupüüdja paelust: paelad läksid katki ja me pääsesime ära.
8Meie abi on Issanda nimes, kes on teinud taeva ja maa.
On loomulik, kui abile järgneb tänu. Tänane psalm väljendab aga tänu mitte ainult isikliku päästmise eest, vaid kogu Iisraeli väljatoomise eest ajaloo keerulistest olukordadest. Psalmi autor kõneleb kujundlikult inimeste vihast, uputusest, “pääsemisest linnupüüdja paelust”.
Ka praeguse maailma kristlaskond on osa Jumala rahva ajaloost, mille kestel on Kristus kogudust juhtinud ja kaitsnud. Kas pole meiegi osa laulda Issandale tänulaulu kogu maailmas leiduvate õigete eest? Tänulaul väljendab peale tänu ka usku ja usaldust, et kaitse ning abi ei lõpe: “meie abi on Issanda nimes” – selles on nii olevik kui ka tulevik. Mõneti sisaldab tänu aga ka avaramat maailmakäsitust kui palve: ta näeb maailmas peale probleemide ka kordaminekuid. Tänulik inimene oskab Jumalalt uut vastu võtta ning kanda valgust edasi hädadest vaevatud inimestele.
Selle kommentaari autor: Marika Marimaa