Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1. Peetruse 2:11-17
Käitumisest maailmas11Armsad, ma manitsen teid kui majalisi ja võõraid siin ilmas - hoiduge lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu!
12Käituge hästi paganate keskel, et kuigi nad teist räägivad paha kui kurjategijaist, siiski, pannes tähele teie häid tegusid, annaksid nad Jumalale au aruandmise päeval.13Alistuge Issanda pärast kogu inimlikule korrale, olgu kuningale kui kõige ülemale,
14olgu maavalitsejale kui tema poolt saadetule kurjategijaid karistama, aga heategijaid kiitma.
15Selline on ju Jumala tahtmine, et te head tehes paneksite vaikima rumalate inimeste arutuse.16Elage otsekui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse katteks, vaid olge nagu Jumala sulased!
17Austage kõiki, armastage vendi, kartke Jumalat ja austage kuningat!
Küllap peame ka meie selle küsimuse üle mõtlema ja enese jaoks selgitama, milline peaks olema meie õige suhe ilmalike organisatsioonide, ülemuste, riigi ja riigiametnikega.
Me elame tõepoolest pingeväljas, kus peame arvestama nii Jumala ja Tema seaduste kui maapealsete instantside ja nende seadustega.
Apostel Peetrus kirjutab oma kirja „hajali elavatele majalistele“. Sõna „majaline“ tähendab inimest, kes elab võõra rahva hulgas. Seega, kristlased on selles maailmas kui võõrsil. Meie päris kodumaa on aga Jumala taevases kuningriigis.
Samas peab ka võõras riigis elav inimene arvestama selle riigi seadustega, kus ta elab. Nii ei saa kristlased ignoreerida riiklikku korda ja seadusi.
Pealegi ei saa me väita, et ühiskonna seadused on vaid inimlikud kokkulepped, millel Jumala korraga midagi tegemist ei ole. Jumal on meid loonud ühiselulisteks olenditeks. Inimese pühadus saab nähtavaks ja tuntavaks tema suhetes teiste inimestega. Nõnda võime olla kristlastena Jumala armu tunnistajateks selles maailmas.
Selle kommentaari autor: Lea Kärson