Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Üleskutse

Pühapäev, 2. Mai 2004

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 148

Kogu maailm kiitku Issandat
1Halleluuja! Kiitke Issandat taevastest, kiitke teda ülal kõrgustes!
2Kiitke teda, kõik tema inglid! Kiitke teda, kõik tema väehulgad!
3Kiitke teda, päike ja kuu! Kiitke teda, kõik valguse tähed!
4Kiitke teda, taevaste taevad, ja kõik veed taevaste peal!
5Kiitku nad Issanda nime, sest kui tema käskis, siis nad loodi!
6Ja ta püstitas nad alatiseks ja igaveseks; tema andis määruse, ja sellest nad ei astu üle.
7Kiitke Issandat maa pealt, mereloomad ja kõik mere sügavused,
8tuli ja rahe, lumi ja udu, marutuul, kes teeb tema sõna järgi,
9mäed ja kõik kingud, viljapuud ja kõik seedrid;
10metsloomad ja kõik koduloomad, roomajad ja tiivulised linnud;
11ilmamaa kuningad ja kõik rahvahõimud, vürstid ja kõik ilmamaa kohtumõistjad;
12ka noored mehed ja neitsid, vanad koos noortega!
13Kiitku nad Issanda nime, sest tema nimi üksi on kõrge; tema aulisus ulatub üle maa ja taeva!
14Ja tema on tõstnud kõrgele sarve oma rahvale, kõigile oma vagadele, kiituslauluks Iisraeli lastele, rahvale, kes on tema lähedal. Halleluuja!

Kui inimeses on tänu ja ta näeb Jumalat loodus, siis ta kiidab Jumalat! Küsimus on selles, mida me näeme, kuidas näeme – keegi vaatab allapoole, keegi vaatab üles. Kõik on Jumala loodu!

See laul kutsub ära tundma Loojat, meie Jumalat, ja Tema loomingus Teda kiitma. Kõik Jumala kätetöö tunnistab Temast ja laulab Talle kiitust. Seda teevad taevased väed, Tema inglid, kes on Talle käskjalgadeks, taevalaotus ja kõik, mis selle sees! Taevas on kord, seal pole segadust (s 5-6).
Aga maa peal, inimlaste seas valitseb korratus. Laulu autor kutsub inimesi (tollal ja meid tänapäeval) tunnistama ja tunnustama Looja ülevust, Tema trooni meie üle. Tänutundest oma Looja vastu, kutsub ta üles andma au ja kiitust Temale,. Nõnda pöördub ta meie poole isikuliselt ja otse, kutsudes üles nii noori kui vanu, võimukandjaid ja kogu rahvast (s 11-12, 14).
Issand, meie Jumal armastab meid ja ootab meilt vastuarmastust, ootab, et me Teda tundma õpiksime ja Temaga osaduses oleksime. Jumal on meile valmistanud pääste olukorrast, mis viib meid hukatusse (s 14) – Issand on tõstnud sarve oma rahvale.
Enda ümber vaadates näeme, et kõik ei ole Jumala ligi, kõik ei ela kiitusele kaasa. Laulu autor on kirjutanud selle laulu kiituslauluks Iisraeli lastele, ent ka meile, kes oleme Iisrael tõotuse kaudu. Selles laulus ei ole negatiivset tooni – seda laulavad need, kes tunnevad Jumalat, oma Loojat.

Kui sinagi oled autoriga ühel meelel, siis laula kaasa!

Selle kommentaari autor: Urmas Grossthal