Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 149
Jumala rahvas kiitku Issandat1Halleluuja! Laulge Issandale uus laul, tema kiituslaul vagade koguduses!
2Iisrael rõõmustagu oma tegijast! Siioni lapsed ilutsegu oma kuningast!
3Nad kiitku ringtantsus tema nime, trummide ja kanneldega mängigu nad temale!
4Sest Issandal on hea meel oma rahvast, ta ehib viletsad päästega.
5Vagad ilutsegu au sees, nad hõisaku oma voodites!
6Neil olgu suus Jumala ülistus ja käes kaheterane mõõk,
7et valmistada kättemaks paganarahvaile ja nuhtlus rahvahõimudele,
8et siduda nende kuningad ahelaisse ja panna jalaraudu nende auväärsed mehed,
9et saata täide nende kohta kirja pandud kohtuotsus! See on auks kõigile tema vagadele. Halleluuja!
Miks kutsutakse siin rahvast Jumalat ülistama? Loe salmi 4!
Millal võib Jumalal olla oma rahvast (s.t meist) hea meel? Salm 5 ütleb, et vagad e jumalakartlikud võivad hõisata isegi oma voodites – nii teevad õnnelikud inimesed. Ainult see, kellel on puhas südametunnistus, võib hommikul ärgates ja õhtul uinudes hõisata oma Jumalale.
Kuni 6. salmi esimese pooleni võiksime psalmistiga rõõmsalt kaasa õhata, siis aga… nagu pöörduks kõik teistpidi. Mõõk, kättemaks, nuhtlus, kohtuotsus… see lõhnaks justkui ristisõdade järele: suus – “Jumal meiega!” ja käes – verine mõõk!
Kas lugu on tõesti nii?
Kaheterane mõõk on Piiblis tavaliselt Jumala sõna sümbol, eriti Uues Testamendis (nt Hb 4:12).
Vana Testamendi usklike jaoks olid paganarahvad kurjuse ja ebajumalateenistuse võrdkuju, keda Jumal käskis iisraeli, Jumalale pühitsetud preesterrahva eest ära hävitada. Kui mõni paganarahva liige hakkas uskuma elavasse Jumalasse, tähendas see talle oma rahvast võõrandumist.
Uues Testamendis kohtame nähtust, kus ka deemonitest vaevatud ja kohutavaid tegusid korda saatnud inimesed said Jeesuse sõna peale vabaks ja hakkasid teenima Jumalat. Jumal andis neile armu nagu igale teiselegi. Apostlid väljendasid seda ka selgelt oma kirjades: meil ei ole võitlemist mitte liha ega verega, vaid vaimse maailma deemonitega.
Seega ei saa uskliku inimese elu olla vaid “halleluuja”-hüüdmine ega Jumala sõna mõõgaga vehkimine.