Jumalat kiidetakse Ta pühamus, templis. See on inimkätega ehitatud teenistusepaik, alates Moosese kogudusetelgist kuni tänapäeva kirikute ja palvekodadeni. Kuid Uus Testament lisab, et Kogudus tervikuna ja iga üksik jumalalaps eraldi on tempel. Seega nii materiaalne kui vaimne tempel olgu paigaks, kus ülistatakse Jumalat. Taevalaotus, kogu mõõtmatu universum on tunnistuseks Jumala vägevusest ja tarkusest ning kiidab Teda samuti. Tõenduse sellele leiame ka Ilm 5:13.
Jumalat ei kiideta põhjuseta, ainult kiitmise pärast või kohusetundest, vaid põhjuseks on Ta vägevad teod ja määratu suurus. Mida enam õpime tundma oma Isa ja Loojat, seda suuremaks ja kiituse väärilisemaks muutub Ta meie silmis. Lisame siia imekauni tunnistuse Taavetilt Ps 145:9! Alati, nii ka täna on hea uurida sõna valgel oma südant: kas tunneme Jumalat, kas kiidame Teda siirast südamest?

Jumala kiitmiseks võime kasutada kõiki instrumente, siin mängib tõeline sümfooniaorkester. Orel ei ole püham kui trumm, pasun püham kui kitarr. Kuid kõik peavad olema häälestatud ühtsesse tonaalsusse ja esitama ühist suurteost – kiitma Kõikväelist Loojat!
Eriti võimas on lõppakord: kõik, kellel on eluõhku, kiitku Issandat!