Loe läbi alltoodud kirjakoht: Markuse 7:14-23
Jeesus vastab etteheidetele pärimuste rikkumise kohta14Ja kui Jeesus oli taas rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: "Kuulge mind kõik ja mõistke!
15Väljaspool inimest ei ole midagi, mis tema sisse minnes võiks teda rüvetada, vaid see, mis inimesest välja tuleb, rüvetab inimest.
16[Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!]"17Kui Jeesus läks rahvahulga keskelt koju, küsisid ta jüngrid temalt selle tähendamissõna tähendust.
18Ja tema ütles neile: "Kas teiegi olete mõistmatud? Kas te ei saa aru, et miski väljast inimesse tulev ei saa teda rüvetada,
19sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu ja tuleb jälle välja?" Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik toidud.
20Aga ta ütles: "Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab inimest,
21sest seest, inimese südamest, tuleb välja halbu arutlusi, hooramist, vargust, tapmist,
22abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust, kavalust, liiderlikkust, kadedust, pühaduseteotust, kõrkust, rumalust -
23kõik need pahed tulevad seest välja, ja need rüvetavad inimest."
Mida süüa, mida mitte - see on aktuaalne teema igal ajal. Erinev on vaid põhjendus. Kui juut ei söö sealiha, sest see on roojane, siis teised ei söö seda sellepärast, et see teeb paksuks, soodustab veresoonte lupjumist jne. Vaidlused toiduainete kahjulikkuse üle lähevad tänapäevalgi aeg-ajalt sama ägedaks kui Jeesuse päevil.
Jeesus tahab neid vaidlusi (s 15-19) ristiusust eemal hoida, sest on terve hulk ohtlikumaid asju, mille vastu võidelda (s 20-23). Nende loetelu algab kummalisel kombel halbadest arutlustest. Kas arutlus saab üldse iseenesest halb olla? Arutlemine on ju oma mõistuse kasutamine! Kuid mõistus on antud inimesele selleks, et ta võiks selle maailma asjadega toime tulla. Halvad arutelud on aga need, kus Jumala üle kõneldes ei ole aluseks usk Temasse.
Kui hooramise, varguse ja tapmise suhtes ollakse enamikus kultuurides hukkamõistval seisukohal, siis loetelus järgnevate (s 22) hukkamõistmine näib olevat lausa vanamoodne, kitsarinnaline, inimlikku loomust ahistav suhtumine. Ühiskond/meedia on laskunud selleni, et kõik salmis 22 loetletud inimest rüvetavad asjad kuuluvad edukuse, kuulsuse ja silmapaistvuse juurde, isegi rumalus. Kui viimane on tingitud vaimsest puudest, peaks kristlane sellisesse inimesse muidugi suhtuma kaastundlikult. Kui aga inimene (eriti juhtival kohal) teeb nimelt end rumalaks, püherdab poris, selle asemel, et püüda saada targemaks, ausamaks, inimeste ja Jumalaga arvestavamaks, siis muutub äraspidine moraal ühiskonnas lausa normiks.
Mis jääb siis kristlasel üle? Kas kaasa minna? Või alustada oma südame uurimisest? Loe Gl 5:19-26 ja Ef 5:1-5.