Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 14:1-23
Ebajumalakummardajad mõistetakse hukka1Minu juurde tuli mehi Iisraeli vanemate hulgast ja nad istusid mu ees.
2Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
3"Inimesepoeg, need mehed on võtnud oma ebajumalad südamesse ja on pannud oma süü komistuskivi oma palge ette. Kas ma tõesti pean laskma ennast nende poolt küsitleda?
4Seepärast räägi nendega ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Igale Iisraeli soost mehele, kes võtab oma ebajumalad südamesse, paneb oma süü komistuskivi oma palge ette ja tuleb siis prohveti juurde, temale kostan mina, Issand ise, tema paljude ebajumalate pärast,
5et saaksin haarata Iisraeli sugu nende südamest, sellepärast et nad kõik on minust võõrdunud oma ebajumalate tõttu!
6Seepärast ütle Iisraeli soole: Nõnda ütleb Issand Jumal: Pöörduge ümber ja taganege oma ebajumalaist ning pöörake ära oma palged kõigist oma jäledatest häbitegudest!
7Sest kes iganes Iisraeli soost või Iisraelis asuvaist võõraist loobub minust ja võtab oma ebajumalad enesele südamesse ja kes paneb oma komistuskivi oma palge ette ning tuleb siis prohveti juurde, küsima minult enesele nõu, sellele vastan mina, Issand, ise.
8Mina pööran oma palge selle mehe vastu ning teen ta märklauaks ja pilkesõnaks, ja ma hävitan tema oma rahva seast; ja te saate tunda, et mina olen Issand.
9Ja kui prohvet laseb ennast eksitada ning ütleb sõna, siis olen mina, Issand, selle prohveti eksitaja; ja ma sirutan oma käe tema vastu ning hävitan tema oma Iisraeli rahva seast.
10Nad peavad kandma oma süüd - nagu küsija süü, nõnda on ka prohveti süü -,
11et Iisraeli sugu enam ei eksiks ära minu juurest ega rüvetaks ennast enam kõigi oma üleastumistega, vaid et nad oleksid mulle rahvaks ja mina oleksin neile Jumalaks, ütleb Issand Jumal."Issanda kohtumõistmise õigustus12Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
13"Inimesepoeg! Kui maa teeb pattu minu vastu, olles täiesti truudusetu, ja kui ma sirutan oma käe tema vastu ja murran katki tema leivatoe, läkitan sinna nälja ja hävitan sealt inimesed ja loomad,
14ja selle keskel oleksid ka need kolm meest: Noa, Taaniel ja Iiob, siis päästaksid nad oma õiguse tõttu ainult omaenese hinged, ütleb Issand Jumal.
15Või kui ma lasen kurjad metsloomad käia mööda maad ja selle lastetuks teha, ja see muutub lagedaks, nõnda et see pole läbitav metsloomade tõttu,
16siis need kolm meest selle keskel, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei päästaks oma poegi ega tütreid, vaid nad pääseksid ainult ise ja maa jääks lagedaks.
17Või kui ma lasen mõõga tulla üle selle maa ja ütlen: "Mõõk, käi maa läbi!" ning hävitan sealt inimesed ja loomad,
18ja need kolm meest oleksid selle keskel, siis nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei päästaks nad oma poegi ega tütreid, vaid nemad üksi pääseksid.
19Või kui ma läkitan sellele maale katku ja valan oma viha selle peale verena, et hävitada sealt inimesi ja loomi,
20ja Noa, Taaniel ja Iiob oleksid selle keskel, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei päästaks nad oma poega ega tütart, nad päästaksid omaenese hinged oma õiguse tõttu.
Vähehaaval on Hesekiel pälvinud rahva usalduse. Alguses peeti tema sõnumit ebaoluliseks, kuid läheneva hävituse märgid tõstatavad rahva seas küsimused. Rahva vanemad tulevad nüüd prohveti vahendusel Jumalalt vastust küsima. Ometi on juba pöördumatult hilja. Rahva jumalatus on kasvanud liiga suureks.
Jäledad häbiteod, millest prohvet kõneleb, kulmineeruvad Põletuspaiga ohvrikünkal, kus rahvas ohverdab ebajumalatele oma lapsi (Jr 7:31). Selliste tegude toimudes lõpetab Jumal kõnelemise ja vaikib. Aga kuna ta on armuline, annab ta ka sellel hetkel veel rahvale võimaluse pöörduda.
Juudi õpetlased räägivad esiisade tegude mõjust ning ulatusest: poeg võis viidata oma (esi)isa õiglase elu peale. Kõige enam oli tavaks viidata nii Aabrahamile. Hesekielile antud sõnumis lükkab Jumal ka selle võimaluse nüüd kõrvale. Igaüks vastutab ise oma tegude eest ning isegi Noa, Taaniel ja Iiob ei suudaks päästa oma lapsi. Ka Paulus tuletab meelde inimese isiklikku vastutust Jumala ees (1.Kr 7:16). Viimselt peavad kõik inimesed tunnustama Jumala kohtumõistmise õigsust. Täpselt nii, nagu ütleb psalmist: „Issand on siiras. Minu kaljus ei ole ülekohut.“ (Ps 92:16)
Edwin Wiren on öelnud:
„Rohkem kui keegi teine oli Hesekiel oma rahvale hingehoidjaks. Tema mõistis inimhinge suurt väärtust ning tõstis esile üksikisiku vastutuse oma tegude eest.“
Selle kommentaari autor: Heikki Nurminen