Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Südametunnistuse äratamine

Teisipäev, 10. August 2004

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hesekieli 21:1-17

Ennustus Lõunamaale
1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2"Inimesepoeg, pööra oma pale lõuna poole ja lase oma sõnad voolata lõunasse! Kuuluta prohvetlikult metsamaa kohta Lõunamaal
3ja ütle Lõunamaa metsale: Kuule Issanda sõna! Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma süütan su külge tule ja see põletab sinus kõik toored puud ja kõik kuivanud puud. See lõõmav leek ei kustu ja selles kõrbevad kõik palged lõunast põhja.
4Ja kõik näevad, et mina, Issand, olen süüdanud selle põlema; see ei kustu."
5Mina aga ütlesin: "Oh Issand Jumal! Nad ütlevad minu kohta: Küllap ta räägib tähendamissõnu."
Issanda terav mõõk
6Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
7"Inimesepoeg, pööra oma pale Jeruusalemma poole ja lase oma sõnad voolata pühapaikade vastu! Ja kuuluta prohvetlikult Iisraeli maa kohta
8ning ütle Iisraeli maale: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma olen sinu vastu ja tõmban oma mõõga tupest ning hävitan sinust õige ja õela.
9Sellepärast et ma tahan sinust hävitada õige ja õela, tuleb mu mõõk oma tupest välja kõigi vastu lõunast põhja.
10Ja kõik saavad tunda, et mina, Issand, olen tõmmanud oma mõõga tupest välja - see ei lähe enam sinna tagasi.
11Aga sina, inimesepoeg, oiga! Murdunud niuetega ja kibedust tundes oiga nende silme ees!
12Ja kui nad sinult küsivad: "Mispärast sa oigad?", siis vasta: Sõnumi pärast. Kui see tuleb, siis nõrkeb iga süda ja lõtvuvad kõik käed; iga vaim lööb araks ja kõik põlved nõtkuvad. Vaata, see tuleb ja sünnib, ütleb Issand Jumal."13Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
14"Inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja ütle:
Nõnda ütleb Issand. Ütle: Mõõk, mõõk on ihutud ja juba haljaks nühitud.

15Ihutud, et see hästi tapaks, haljaks nühitud, et see välguks. Või peaksime rõõmutsema? Mu poja kepp põlgab iga puud.
16Haljana on see antud pihku haaramiseks: mõõk on ihutud ja haljaks nühitud, et selle saaks anda tapja kätte.
17Kisenda ja ulu, inimesepoeg, sest see tuleb mu rahva kallale, kõigi Iisraeli vürstide kallale: nad antakse koos mu rahvaga mõõga ette! Sellepärast löö endale vastu puusa!

Jeruusalemma vallutamine on nüüd ukse ees ning sundasunikud ootavad erutatult sõnumeid. <br>Ehk on vangipõlv kohe möödumas? Taas on prohveti ülesandeks vahendada veelkord karmi tõde nii Juuda rahva saatuse kui ka babüloonlaste kohta.

Väga sageli tarvitab Jumal oma tõotuste täitmiseks inimesi, sest ta on ajaloo Issand.
Võrdpildi sarnasest kuulutusest näeme, et Jumal ei kõneta esmajärjekorras mitte inimese mõistust või emotsioone, vaid tema südametunnistust. Sellele, kes kahetseb tehtud kurja, kõlab Jumala sõna selgena ja arusaadavana ning ta mõistab, milline on rahvast ees ootav saatus, kui meelt ei parandata.
Aga neile, kes mõistuse ja loogika abil üritavad läheneda prohveti sõnumile, milles vahelduvad viited lähenevast hävitusest ning peatselt sõlmitavast uuest liidust ja päästmisest; tundub kogu sõnum segase ja arusaamatuna.
Jumala sõnumite keskne ülesanne on inimese südametunnistuse äratamine. Sellest puudutatud inimesele ei tundu imelik ka näiteks kõne Issanda mõõgast, hävitaja mõõgast ja ilmutus ja Babüloonia kuninga mõõgast, kuigi loogiliselt võttes on need kõik erinevad asjad. Ja see, kelle südametunnistus Jumala ees on äratatud mõistab ka, et Jumala kohtute ja mõõgana kasutatakse sageli just teisi inimesi ning koguni rahvaid.
Miks hävitab Jumal nii õiged kui õelad? Kas nende vahel ei tehtagi siis vahet? Siinkohal ei räägi Hesekiel inimeste igavikulisest saatusest, vaid inimeste ajalikest kannatusest. Sõja puhkedes peavad selle koledusi kandma kõik inimesed, sõltumata nende usulisest olukorrast.
Ja just sõjast kuulutab prohvet siin. Just sellepärast on rahva turvalisus ja selle alalhoidmine alati kogu rahva asi, sest turvalisuse kadumist kogevad samuti kõik.

Jumal kõnetab ennekõike südametunnistust. Kui me ei luba tal seda teha, langeme hõlpsalt eksiarvamustesse.

Selle kommentaari autor: Jukka Norvanto