Neljapäev, 23. September 2004
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Kl 2:8-15
Hoiatus eksiõpetajate eest8Vaadake, et keegi teid ei riisuks tarkuseõpetuse ja tühja pettuse abil, mis vastavad inimeste pärimusele, maailma algainetele, ja mitte Kristusele.
9Sest temas elab kogu jumalik täius ihulikult,
10ja teie olete saanud osa tema täiusest, kes on iga valitsuse ja meelevalla pea.
11Temas te olete ka ümber lõigatud kätega tehtamatu ümberlõikamisega, lihaliku ihu äraheitmisega, Kristuse ümberlõikamisega,
12kui teid koos temaga ristimises maha maeti ja ka koos temaga üles äratati usu läbi Jumala väesse, kes tema üles äratas surnuist
13ning teid, kes olite surnud üleastumistes ja oma ihu ümberlõikamatuses - teid on Jumal koos Kristusega elavaks teinud, andestades meile kõik üleastumised,
14kustutades ära meie võlakirja koos määrustega, mis olid meie vastu, ning selle on ta kõrvaldanud, naelutades selle risti külge.
15Jumal on paljastanud valitsused ja meelevallad, häbistanud neid avalikult, võidutsedes nende üle Kristuses.
Ristimises võtsime Jumalalt vastu uue, lepituse rüü, mille Kristus ristil meile kättesaadavaks tegi. Miski ei või nüüd teha olematuks tõsiasja, et meie patud on andeks antud.
Ristimises sai Kristus meie osaks ning koos temaga kõik see, mis ta meie eest teinud on.
Enam pole tarvis ega tohigi alles hoida ühtegi paturegistrit või nimekirja - kõik on lepitatud ja andeks antud. Andeksandmises on Jumal eemaldanud ka väe, millega patt meid enne orjastas. Iga kord, kui oleme kaldunud kurja poole ning teame, et oleme eksinud Jumala tahte vastu, on meil võimalus tulla tema juurde ja vastu võtta andeksandmise sõnum.
Andeksandmine „juurutab“ meid järjest sügavamale Kristusesse. See muudab meid alandlikumaks, aidates meil näha oma tõelist olemust. See aitab meil aru saada, et me ise ei suuda midagi ette võtta oma päästmiseks.
Kristlase kasvamine kulgeb vähenemise suunas: mina ei ole keegi, aga Kristus on kõik. Minu patune mina on surnud, Kristuse surma läbi puhastatud mina on äratatud surmast, elama koos temaga.
Selle kommentaari autor: Pirkko Varis