Loe läbi alltoodud kirjakoht: Markuse 8:34-9:1
Jeesus kuulutab ette oma surma ja ülestõusmist34Ja Jeesus kutsus rahvahulga koos oma jüngritega enese juurde ja ütles neile: "Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle,
35sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu ja evangeeliumi pärast, päästab selle.
36Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?
37Sest mis oleks inimesel anda oma hinge lunahinnaks?
38Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu selle abielurikkuja ja patuse sugupõlve ees, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma Isa kirkuses koos pühade inglitega."
1Ja ta ütles neile: "Tõesti, ma ütlen teile, siin seisjatest on mõned, kes ei maitse surma enne, kui näevad Jumala riiki tulnud olevat väega."
Enda ärasalgamine ei tähenda elurõõmust loobumist ja välist vagatsemist. Apostel ütleb: “Mulle on elamine Kristus” (vt Fl 1:21).
Kui keegi on ennast andnud Kristuse teenistusse, ei ole “mina ise” enam tema elu eesmärk. Ta on enda ära salanud ja oma mina tunnistanud “võõraks” (s 35).
Teiseks pakkus Jeesus oma järgijatele risti kandmist. Jeesuse ristiks oli piinarikas ristisurm, et meid lunastada. Meie kaldume pidama ristiks haigusi, õnnetusi või leina. Risti saladust mõistab täielikult ainult Jeesus üksi. Meie rist meid ei lunasta. Meid on kutsutud ristiteele - andma oma eluga tunnistust usust lunastusse, mida Kristus pakub oma ristisurma kaudu.
Meile on antud võimalus vabatahtlikult valida ka ristitee või kergema vastupanu tee. Jeesuse järgijate tee on armastuse sunnil ennast ära salata ja võtta oma rist enese peale. Armastaja ei häbene oma valikut. Jeesus ei häbenenud suhelda patustega, sest Ta armastas neid. Aga Ta häbeneb häbenejaid, kui Ta tuleb oma Isa auhiilguses.