Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 22:21-40
Baalak kutsub Bileami21Ja Bileam tõusis hommikul üles, saduldas oma emaeesli ja läks koos Moabi vürstidega.Issanda ingel ja Bileami eesel22Aga kui ta läks, süttis Jumala viha põlema ja Issanda ingel seadis ennast teel temale vastu; tema aga ratsutas oma emaeesli seljas, ja ta kaks poissi olid koos temaga.
23Kui emaeesel nägi Issanda inglit tee peal seisvat, paljastatud mõõk käes, siis emaeesel põikas teelt ja läks väljale; aga Bileam lõi emaeeslit, et ta pöörduks teele.
24Siis seisis Issanda ingel viinamägede kitsasteel, millel oli müür kummalgi pool.
25Kui emaeesel nägi Issanda inglit, siis ta surus ennast seina ligi ja pigistas Bileami jala vastu seina; ja Bileam lõi teda veel korra.
26Siis Issanda ingel läks edasi ja seisis kitsas kohas, kus ei olnud teed pöördumiseks paremale ega vasakule.
27Kui emaeesel nägi Issanda inglit, siis ta heitis maha Bileami all; aga Bileami viha süttis põlema ja ta lõi emaeeslit kepiga.
28Siis Issand avas emaeesli suu ja too küsis Bileamilt: "Mis ma sulle olen teinud, et sa nüüd lõid mind kolm korda?"
29Ja Bileam vastas emaeeslile: "Sellepärast et sa tembutasid minuga. Kui mul oleks mõõk käes, ma tõesti tapaksin su nüüd!"
30Aga emaeesel ütles Bileamile: "Eks ma ole sinu emaeesel, kelle seljas sa oled ratsutanud kogu aja kuni tänapäevani? Kas mul on olnud viisiks sulle nõnda teha?" Ja tema vastas: "Ei!"
31Siis Issand tegi lahti Bileami silmad ja ta nägi Issanda inglit tee peal seisvat, paljastatud mõõk käes. Siis ta kummardas ja heitis silmili maha.
32Ja Issanda ingel ütles temale: "Mispärast sa lõid oma emaeeslit kolm korda? Vaata, ma olen su vastu välja astunud, sest hukutav on see tee minu ees.
33Emaeesel nägi mind ja põikas mu eest need kolm korda. Kui ta ei oleks pöördunud mu eest, ma tõesti oleksin nüüd tapnud sinu ja jätnud tema elama."
34Siis Bileam ütles Issanda inglile: "Ma tegin pattu, sest ma ei teadnud, et sina seisid tee peal mu vastas. Kui see nüüd sinu silmis on paha, siis ma lähen tagasi."
35Aga Issanda ingel vastas Bileamile: "Mine koos meestega, aga räägi ainult seda, mis mina sulle ütlen!" Ja Bileam läks koos Baalaki vürstidega.Bileam ja Baalak36Kui Baalak kuulis, et Bileam tuli, siis ta läks temale vastu Moabimaa linna, mis oli Arnoni piiril, maa kaugeimas osas.
37Ja Baalak ütles Bileamile: "Kas ma ei ole tungivalt läkitanud su juurde sind kutsuma? Miks sa ei tulnud mu juurde? Kas ma tõesti ei suuda sind austada?"
38Aga Bileam vastas Baalakile: "Vaata, ma olen tulnud su juurde! Kas ma aga ise oskan nüüd midagi rääkida? Ma räägin seda, mis Jumal mulle suhu paneb."
39Siis Bileam läks koos Baalakiga ja nad tulid Kirjat-Husotti.
40Ja Baalak tappis veiseid, lambaid ja kitsi ning läkitas Bileamile ja vürstidele, kes olid koos temaga.
Just see juhtus ka võõramaa prohvetiga. Selles loos tekitab ehk kõige enam elevust juhtum eesliga. Seoses sellega meenub, et kui olin väike poiss, käis meie peres tõsine arutelu koera majja toomise üle. Lugesime emale ette värvikaid lugusid sellest, kuidas need imepärased loomad olid inimeste elu päästnud. Selleski loos päästab eesel ühe mehe elu. Bileam pidi tõesti eeslile tänulik olema, et looma vaist päästis nii ta enda kui ka ratsaniku.
Üks selle loo moraal võiks olla, et sageli alahindame endast alamaid olendeid. Juba see, et nimetame neid alamateks, näitab meie suhtumist. Paraku ei näe me kõrgelt ratsatoolilt mitte alati seda, mida me „ülemate olenditena“ võiksime näha.
Bileam ei näe Jumala märguandeid, teesulge, ning Issand peab talle tegema ühest sellisest alamast olendist abimehe. Näeme, kuidas eesel põrkab valitud teedelt ikka ja jälle seletamatul põhjusel tagasi.
Kas pole vahel meiegagi nii, et me ei mõista, kui Jumal on tee sulgenud. Me üritame ja katsetame, oleme vihased ja õnnetud, aga me ei näe Jumalat enese ees.
Ärgem alahinnakem neid, kes tunduvad meist alamad olevat. Mõnikord on Jumal meile abimeesteks saatnud need, keda me ei oska hinnata. Ja kui meie tee on mõnikord kinni, siis ärgem hakakem rabelema, vaid palugem, et Jumal meie silmad avaks nägema, milline on Tema tahtmine meie elus ja ka sellel päeval.
Selle kommentaari autor: Erki Tamm