Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 32:1-24
Suguharud, kes jäävad ida poole Jordanit1Ruubenlastel ja gaadlastel oli palju karja, väga palju. Kui nad nägid Jaaserimaad ja Gileadimaad, vaata, siis oli see sobiv paik karjale.
2Ja gaadlased ja ruubenlased tulid ning rääkisid Moosesega ja preester Eleasariga ja koguduse vürstidega, öeldes:
3"Atarot, Diibon, Jaaser, Nimra, Hesbon, Elaale, Sebam, Nebo ja Beon,
4maa, mida Issand lõi Iisraeli koguduse ees, on karjamaa, ja su sulastel on karja."
5Ja nad ütlesid veel: "Kui me su silmis oleme armu leidnud, siis antagu see maa omandiks su sulastele! Ära vii meid üle Jordani!"6Aga Mooses vastas gaadlastele ja ruubenlastele: "Kas peavad teie vennad minema sõtta, teie aga jääte siia?
7Miks võtate Iisraeli lastelt julguse minna sellele maale, mille Issand on neile andnud?
8Nõnda tegid teie vanemad, kui ma Kaades-Barneast läkitasin neid maad vaatama:
9kui nad jõudsid Kobaraorgu ja nägid maad, siis nad võtsid Iisraeli lastelt julguse minna maale, mille Issand oli neile andnud.
10Sel päeval süttis Issanda viha põlema ja ta vandus, öeldes:
11Need mehed, kes on tulnud Egiptusest, kahekümneaastased ja üle selle, ei saa näha maad, mille ma vandega tõotasin Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, sest nad ei ole ustavalt käinud mu järel,
12peale Kaalebi, kenislase Jefunne poja, ja Joosua, Nuuni poja, sest nemad on ustavalt käinud Issanda järel.
13Ja Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta laskis neid hulkuda kõrbes nelikümmend aastat, kuni oli otsa saanud kogu see sugupõlv, kes oli kurja teinud Issanda silmis.
14Ja vaata, te olete nüüd tõusnud oma vanemate asemele, te patuste inimeste sigidikud, et veelgi õhutada Issanda vihaleeki Iisraeli vastu.
15Kui te taganete tema järelt, siis ta jätab rahva veel kauemaks kõrbe ja te hukkate kogu selle rahva."16Siis nad astusid tema juurde ja ütlesid: "Me ehitame siia karjatarad oma loomadele ja linnad oma väetitele,
17me ise aga varustume kärmesti käima Iisraeli laste ees, kuni oleme nad nende paika viinud. Aga meie väetid jäävad kindlustatud linnadesse maa elanike pärast.
18Me ei pöördu koju tagasi enne, kui igamees Iisraeli lastest on saanud oma pärisosa,
19sest me ei taha koos nendega saada pärisosa teiselt poolt Jordanit ega kaugemalt, kuna me saame oma pärisosa siitpoolt Jordanit, ida poolt."
20Ja Mooses vastas neile: "Kui te teete nõnda, kui te Issanda ees varustate endid sõjaks
Ruubenlased ja gaadi järeltulijad julgesid minna juhtidega nõu pidama. Juhtrühma kuulusid Mooses, ülempreester Eleasar ning kõikide hõimude juhid.
Vanatestamentlikus mõtteviisis kuulus kogu maa Issandale. Inimene võis seda kasutada sel määral, kui tal elamiseks vaja oli. Maa harimine ning looduse kaitsmine on loomisest peale olnud inimese ülesanded.
Suured karjaaiad olid suletud territooriumid, mis öösel kaitsesid loomi kiskjate ja varaste eest.
Karjataradest ning karjamaadest ümbritsetud linnades elasid perekonnad. Kui maad sai enesele kinni panna, olid pered ja omand kaitstud.
Kui Mooses takistas Ruubenil ja Gaadil enesele varumast sihtotstarbelist maad, ei olnud küsimus tema põllumajanduslikus teadmatuses, vaid tema visioonis järgida Jumala tahet, vallutades maa selle viimaste äärteni. Tegelikult oli küsimus rühma kooshoidmises ja vastastikku vastutuse kandmises protsessi lõpuni. Hirm selle ühtsuse kaotamise ees oli Moosese kiusu ja eelarvamuse tegelik põhjus.