Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 16
Inimese meeldiv pärisosa1Taaveti mõistulaul.
Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!
2Ma ütlesin Issandale: "Sina oled mu Issand, ei mul ole head ilma sinuta."
3Ja pühade kohta maa peal ma ütlesin: "Nemad on need aulised, kellest mul on väga hea meel."
4Palju piina saab neile, kes ruttavad teise jumala järele; ma ei taha valada nende vereohvreid ega võtta nende nimesid oma huultele.
5Issand on mu põllu- ja mu karikaosa; sina hoiad alles, mis ma liisu teel olen saanud.
6Mõõdunöörid on mulle langenud meeldivate paikade peale, ka on pärisosa ilus mu meelest.
7Ma tänan Issandat, kes mulle on nõu andnud; isegi öösiti manitsevad mind mu neerud.
8Ma pean Issandat alati oma silma ees, ma ei kõigu, sest tema on mu paremal pool.
9Sellepärast rõõmutseb mu süda ja mu hing ilutseb; ka mu ihu võib julgesti elada.
10Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist.
11Sina annad mulle teada elu teeraja; rõõmu on rohkesti su palge ees, meeldivaid asju on su paremas käes alatiseks.
Jumal on see, keda saab usaldada elus ja surmaski (2, 6, 10), see, kes annab nõu ja juhatab elu teerajale (7, 11).Taavet võrdleb ennast nendega, kes ruttavad teiste jumalate järele (4), ja paneb tähele, et kui tema hing ja ihu on turvatud, siis nemad saavad kahekordse pettumuse osaliseks: neid petavad nende jumalad ja nad petavad end ise, tõmmates Jumala kohtu eneste peale.
Nõnda on siis laul kindlast usaldusest. Ometi teab Taavet, et see ei anna põhjust hoolimatuseks, ja sellepärast palub ta: kaitse mind, Jumal! Jumala kaitse ei ole tema jaoks iseenesestmõistetav privileeg lepinguosalisena ja Iisraeli kuningana, vaid ta otsib pelgupaika Jumala juurest.
Laulu nimetatakse ka “kuldseks lauluks”, mis tegelikult tähendab “väärtuslikum kui parim kuld”. Lahenduse sellisele nimetusele annab meile Uus Testament. Jeesus kasutab Luuka evangeeliumis ise Pühakirja teksti, et selgitada jüngritele Jumala päästeplaani. Selliseid tekste nimetati messiaanlikeks, sest nad rääkisid tõotatud Messiast. Sellepärast kasutas Peetrus nelipühapäeva jutluses ja Paulus jutluses Antiookia juutidele sama laulu. Kristlikust perspektiivist saab see aga teise varjundi: Taavet, kes teadis, et sureb ja maetakse, rõõmustas teadmises, et Issanda ülesäratamises ei jää ka tema hing surmavalda, sest talle oli antud teada elu teerada!
Selle kommentaari autor: Anne Saluraid