Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 24:13-35
Jeesus ilmub jüngritele Emmause teel13Ja vaata, kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla, mis on Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel, mille nimi on Emmaus.
14Ja nad vestlesid omavahel kõigest, mis olid juhtunud.
15Ja sündis, et nende vesteldes ja arutledes lähenes neile Jeesus ise ja kõndis nendega kaasas.
16Ent nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära.
17Aga Jeesus ütles neile: "Mis lood need on, mida te omavahel veeretate teed käies?" Ja nad jäid kurvalt seisma.
18Aga üks neist, nimega Kleopas, ütles temale: "Sina vist üksi oled selline võõras Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on sündinud?"
19Ja ta küsis neilt: "Mis siis?" Nemad ütlesid talle: "See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees,
20kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud surmakohtu kätte ja risti löönud.
21Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist.
22Aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal hauakambri juures, panid meid hämmastuma.
23Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad, öeldes end ka näinud olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab.
24Ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda olevat, nagu ka naised olid ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud."
25Ja tema ütles neile: "Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud!
26Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?"
27Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.
28Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta, nagu läheks ta edasi.
29Aga nemad käisid talle peale, öeldes: "Jää meie juurde, sest õhtu jõuab ja päev on juba veeremas!" Ja tema läks sisse, et nende juurde jääda.
30Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta õnnistas ja murdis ning andis neile.
31Siis avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära. Ja tema kadus nende silmist.
32Ja nad ütlesid teineteisele: "Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?"
Kas mäletad aega, mil kogesid tõelist tunnetemöllu väga lühikese ajavahemiku jooksul? Midagi sarnast olid äsja läbi teinud ka Kleopas ja tema kaaslane.
Võime ette kujutada seda väsinud ja rasket sammu, millega nad eemaldusid Jeruusalemmast - teekond, mis otsekui sümboliseeris kõikidest lootustest ja unistustest loobumist. Kui Jeesus nendega ühinedes pärib, millest nad räägivad, seisavad jüngrid vait, silmad maha löödud (s 17). Nad olid täielikus masenduses. On ehk ka sinul olnud lootuste hävimise tõttu depressiooni ja masenduse aegu?
Jüngrite poolt kogetav sügav pettumus ilmneb nende vastuses Jeesusele. Kui lõikavalt kõlab nende: „Aga meie lootsime!“ (s 21). Kolme päeva möödudes pole midagi muutunud. Naiste poolt toodud teated (keda nende arvates usaldada ei võinud) olid meeste poolt vaid osalist kinnitust leidnud ja ilmselgelt ei pakkunud erilist lohutust.
Usun, et Jeesuse silmis välkus pisike säde, kui ta armastusega veenis jüngreid oma usupuudusest loobuma (s 25). Ja siis teeb ta neile maailma fantastilisema piiblitunni. Mis ime, et nende südamed põlesid (s 32) ja nad soovisid rohkem kuulda! Tänapäeval, kui supleme mitmesuguste andekate piibliseletajate kassettide külluses - ei ole põhjust mitte kasutada sama meetodit oma külma südame ülessoojendamiseks.
Äkiline rõõm ja uus energia Jeesuse äratundmisel andis jüngrite jalgadele tiivad tagasiteel Jeruusalemma - ilmselt läbiti sama tee poole väiksema ajaga. Neil oli sedavõrd imelisi uudiseid, et polnud võimalik hetkegi oodata.
Selle kommentaari autor: Andrew Clark