Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Jh 4:17-21
Armastusest Jumala ja inimeste vastu17Selles on Jumala armastus saanud meie juures täiuslikuks, et meil oleks julgust kohtupäeval; sest nii nagu on tema, oleme meiegi selles maailmas.
18Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses.19Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud.
20Kui keegi ütleb: "Mina armastan Jumalat", ja vihkab oma venda, siis ta on valelik, sest kes ei armasta oma venda, keda ta näeb, ei suuda armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud.
21Ja see käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda!
Seda väljavalamist on teisal võrreldud vedeliku valamisega astjasse. Kui meisse kui astjatesse valatakse Jumala armastus, täidab meid Jumala armastus (loe 1 Kr 13:4-10, kuidas Paulus seda armastust kirjeldab). Nii ühendatakse meid armastuse allikaga ning me oleme võimelised ka ise armastama inimesi mitte enam inimliku, s.t pooliku ja egoistliku armastusega, vaid Jumala enda kõikeületava, omakasupüüdmatu ja täiusliku armastusega. Kui me aga nõnda armastades Jumala käsku peame, ei ole meil põhjust hirmuks selles elus või kartuseks kohtupäeval (s 19).
Austagem Jumalat sellega, et tunnistame: Tema armastas meid enne meie armastust!
Jumala armastab inimest oma Pojas Jeesuses Kristuses, aga Ta armastab inimest ka tema armastuses kaasinimese vastu. Just selles on Ta armastus meie juures saanud täiuslikuks, et Ta on meid teinud võimeliseks armastama kaasinimest (s 20, 21).
Kui ma kaasinimest armastada ei suuda, pean endale esitama küsimuse: miks? Ja Johannese väitel on vastuseks vaid üks tõdemus: ma ei armasta ka Jumalat. Jumalat saan aga armastada alles siis, kui olen taibanud, et Tema on mind kõigepealt armastanud, ja võtnud selle armastuse vastu kui Jumala kingituse.