Loe läbi alltoodud kirjakoht: Tn 11:21-45
Põhja ja Lõuna kuningad21Ja tema asemele tõuseb üks kõlvatu, kellele ei ole antud kuninglikku väärikust; aga ta tuleb ootamatult ja haarab libekeelsusega kuningriigi enesele.
22Sõjaväed uhutakse sootuks tema eest ja murtakse, nõndasamuti ka lepinguvürst.
23Niipea kui temaga on tehtud leping, teeb ta pettust; ja ta läheb ning saab vähese rahvaga vägevaks.
24Ootamatult tungib ta maa viljakamasse ossa ja teeb, mida ta isad ja isade isad ei ole teinud; pillub omadele kokkuröövitud saaki ja vara. Ja ta sepitseb plaane kindlustatud linnade vastu, aga ainult pisut aega.
25Ja ta õhutab oma jõudu ning julgust, et minna Lõuna kuninga vastu suure sõjaväega; ka Lõuna kuningas valmistub sõjaks suure ja väga tugeva sõjaväega, aga see ei suuda vastu panna, sest tema vastu sepitsetakse vandenõu.
26Need, kes ta lauas söövad, murravad tema, ta sõjavägi uhutakse ära ja paljud langevad mahalööduina.
27Mõlemad kuningad mõtlevad südames kurja ja räägivad valet ühes lauas istudeski. Aga see ei õnnestu, sest lõpp tuleb alles määratud ajal.
28Ja ta läheb tagasi oma maale suure varandusega, aga ta süda on püha lepingu vastu; ta teeb, mida tahab, ja läheb tagasi oma maale.29Määratud ajal tuleb ta jälle Lõunasse, aga teisel korral ei sünni nõnda nagu esimesel korral.
30Sest kittide laevad tulevad tema vastu ja ta lööb kartma ning läheb tagasi, sajatades püha lepingut; ja ta jätkab tegutsemist ning pöördub nende poole, kes loobuvad pühast lepingust.
31Ja tema poolt saadetud sõjaväed tulevad ja teotavad pühamut, kindlat linna; nad kõrvaldavad alalise ohvri ja panevad sinna hävituse koletise.
32Ja oma libekeelsusega ta hukutab lepingurikkujaid, aga see rahvas, kes tunneb oma Jumalat, jääb kindlaks ja tegutseb.
33Ja mõistlikud rahva hulgast õpetavad paljusid, kuigi neid mõnda aega jälitatakse mõõga ja tulega, vangipanekuga ja riisumisega.
34Sel ajal, kui neid jälitatakse, saavad nad vähest abi, ja paljud hoiduvad libekeelsuses nende poole.
35Ja mõistlikest langevad mõned, et neid sulatada ja puhastada ja valgeks teha lõpuajaks, sest määratud aeg viibib veel. 36Ja kuningas teeb, mida tahab, ja ta ülistab ennast ning suurustab iga jumala ees, isegi jumalate Jumala vastu räägib ta kuulmatuid asju; ja see õnnestub tal, kuni viha on teostunud, sest mis on otsustatud, see sünnib.
37Ja ta ei hooli oma vanemate jumalaist, ka mitte sellest, keda naised armastavad, ja ta ei hooli ühestki muust jumalast, vaid suurustab nende kõigi ees
38ja austab selle asemel kindluste jumalat; jumalat, keda ta vanemad ei tundnud, austab ta kulla ja hõbedaga, kalliskivide ja väärtasjadega.
39Ja ta teeb kindlustatud linnu koos võõra jumalaga; kes teda tunnustavad, neid austab ta väga ja paneb valitsema paljude üle ning jagab neile tasuks maad.40Aga lõpuajal põrkab Lõuna kuningas temaga kokku ja Põhja kuningas tormab temale kallale sõjavankrite, ratsanike ja paljude laevadega; ta tungib tema maadesse, ujutab need üle ja käib neist läbi.
Teemaarendus uhkusest, mis viib hävingule, valmistab ette Antiokus IV karjääri vaatlemist. Ta kutsus ennast Epifaneseks (Jumala kehastus), sest ta uskus end olevat Zeusi kehastus. Kui salmid 21-39 räägivad selgelt tema elust, siis salmid 40-45 on uurijatele mõistatuseks, sest need ei klapi selle kuninga elu lõpuga – templit röövides Pärsias suri ta äkilise haiguse kätte. Mõnikord on peetud salme 40-45 ettekuulutuseks Antikritusest, kuid salmis 40 ei ole märke teemamuutusest. Teised on märkinud, et need salmid vihjavad Jesaja prohveteeringutele Assüüria langemisest (Js 10:5-19; 14:24-27) Jumalat teotava uhkuse tõttu. Nad oletavad ka, et salmid 40-45 üldistavad seda teemat, et lõpuks Jumal hävitab kõik need, kelle uhkus juhib nad Tema vastu ja taga kiusama Tema ustavat rahvast. Antiokus IV rüvetas Jeruusalemma templi ja kiusas halastamatult taga juute, püüdes välja suretada tradistsioonilist juudi usku. Paraku mõned juudid tegid temaga koostööd, sest see oli neile kasulik (s 30, 32, 39). Võis näida ju lolluse tipuna hakata avalikult vastu võimsale, suurushulluses valitsejale. Taaniel kirjeldab neid, kes seda teevad, ja julgustab teisi käituma nii nagu ”targad” (s 33-35). Hoolimata kannatustest, mida see kaasa toob. Nad olid targad, sest nad tundsid oma Jumalat (s 32). Nad uskusid, et nende suhe Jumalaga, mis on väljendatud lepingus, on palju rohkem väärt kui hüved, mida saadi Antiokusele meelepärane olles. Nad olid kindlad, et nende Jumal jääb neile ustavaks läbi tule ja mõõga. Neid märtreid austatakse ustavate hulgas Hb 11:35-38.
Selle kommentaari autor: Ernest Lukas