Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 13:22-30
Tähendamissõna lukku pandud uksest22Ja Jeesus rändas mööda linnu ja külasid, õpetades ja käies teed Jeruusalemma poole.
23Aga keegi ütles temale: "Issand, kas neid on pisut, kes pääsevad?" Tema aga ütles neile:
24"Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!25Pärast seda kui kojaisand on tõusnud ja ukse lukku pannud, jääte te seisma õue ja uksele koputama, öeldes: Issand, ava meile! Ja tema kostab teile: Mina ei tunne teid, kust te olete tulnud.
26Siis ütlete teie: Me oleme sinu ees söönud ja joonud ja sina õpetasid meie tänavatel.
27Ja tema ütleb teile: Ma ei tea, kust te olete tulnud, hoidke minust eemale, kõik ülekohtutegijad!
28Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine, kui te näete Aabrahami ja Iisakit ja Jaakobit ja kõiki prohveteid Jumala riigis, endid aga välja tõugatuina.
29Ja inimesi tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istub lauda Jumala riigis.
30Ja vaata, on viimaseid, kes saavad esimesteks, ja on esimesi, kes jäävad viimasteks!"
Küsimus “Kes pääseb?” (vt s 23, Mt 19:25) on alati huvitanud enamikku inimestest. Jeesus vastab sellele, kasutades kujundit kitsast uksest, mille kaudu pääseb majja ja majaomaniku juurde. Esiteks tähendab kitsas uks, et pääsevad vaid vähesed. Teiseks, sisenemine nõuab märkimisväärset pingutust inimese poolt (s 24) – ja tegutseda tuleb nüüd, mitte hiljem, kui uks on pöördumatult suletud (s 25). Kolmandaks, siseneja peab olema majaomaniku isiklik tuttav (s 25, 27).
Nõue, et siseneja peaks olema teada omanikule, on tähtis. Mõned meist teavad Jumalat ainult sotsiaalsel tasandil – me võime olla osa Tema rahvast, kes kuulevad Tema õpetusi ja nõustuvad nendega (s 26). Aga kui oleme liiga vähe investeerinud oma isiklikku suhtesse Temaga, võib meid kohtupäeval oodata halb üllatus. Lõpusalm meenutab meile, et Jumala kriteeriumid sisenemiseks Tema riiki võivad olla vastupidised, kui meie inimlikud oletused.
Selle kommentaari autor: Jenny Hyatt