Loe läbi alltoodud kirjakoht: Sk 11:4-17
Halvad karjased4Nõnda ütleb Issand, mu Jumal: "Karjata tapalambaid,
5keda nende ostjad tapavad, tundmata end süüdlastena, ja kelle müüjad ütlevad: "Kiidetud olgu Issand, et ma olen saanud rikkaks!" - ja kellele nende karjased ei anna armu.
6Sest mina ei anna enam armu maa elanikele, ütleb Issand. Vaata, ma lasen iga inimese sattuda tema karjase ja kuninga kätte ja need hävitavad maa, aga mina ei päästa kedagi nende käest."
7Nõnda ma siis karjatasin tapalambaid lambakaupmeestele ja võtsin enesele kaks keppi: ühte ma nimetasin Lahkuseks ja teist ma nimetasin Ühenduseks; ja ma karjatasin lambaid.
8Aga ma kõrvaldasin ühe kuu jooksul kolm karjast; siis tüdis mu hing neist ja minagi olin neile vastumeelt.
9Ja ma ütlesin: "Mina ei taha teid karjatada! Kes sureb, see surgu, kes hukkub, see hukkugu, ja järelejääjad söögu üksteise liha!"
10Ja ma võtsin oma kepi Lahkuse ning murdsin selle katki, tühistades oma lepingu, mille ma olin teinud kõigi rahvastega.
11See tühistus selsamal päeval ja lambakaupmehed, kes panid mind tähele, mõistsid, et see oli Issanda sõna.
12Siis ma ütlesin neile: "Kui see teie silmis hea on, siis andke mu palk; aga kui mitte, siis laske olla!" - ja nad vaagisid mu palga: kolmkümmend hõbeseeklit.
13Ja Issand ütles mulle: "Viska see potissepale!" See suurepärane hind, millega nad mind olid hinnanud! Ja ma võtsin need kolmkümmend hõbeseeklit ja viskasin potissepale Issanda kojas.
14Siis ma murdsin katki oma teise kepi, Ühenduse, et tühistada vendlust Juuda ja Iisraeli vahel.15Siis ütles Issand mulle: "Võta enesele veel kord meeletu karjase varustus!
16Sest vaata, ma lasen tõusta maale ühe karjase: ta ei tunne puudust hukkunust, ta ei otsi kadunut, ta ei ravi haavatut, ta ei hoolitse terve eest, aga ta sööb lihavate liha ja rebib ära nende sõrad.
17Häda nurjatule karjasele, kes jätab lambad maha! Mõõk temale käsivarde ja paremasse silma! Ta käsivars kuivagu hoopis ja ta parem silm kustugu koguni!"
Vaimulikud juhid on inimesed nagu me kõik ja alluvad samadele inimlikele kiusatustele, millele nende poolt juhitavadki. Jeesuse kolm kõrbekiusatust on kõikide kiusatused: kiusatus oma vajadusi isekalt rahuldada, soov olla nähtav ning omada rikkust ja võimu. Õige hingekarjase tegevusplaani kirjelduse leiame näiteks Psalmist 23: karjane tunneb oma karja ja teenib seda.
Religioossest juhtimisest võib tulla palju ilmalikku segadust kui keskpunktiks pole Kristuses ilmsiks saanud Jumala armastus. Vaimulik juhtimine võib muutuda inimeste võimumänguks, milles tähelepanu keskmeks on maised mõjutusviisid. Intriigide ja võimuvõitluste keskel võib minna nii nagu Sakarja-aegsete kaupmeesega või Juudas Iskarotiga Jeesuse päevil – Jeesuse ja Jumala sõna väärtust mõõdetakse inimliku mõõdupuuga.
Kasulik on meelde jätta anuma (meie inimlikud võimalused) ja sisu (Jumala ligiolu) vahe: „See aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist.“ (2 Ko 4:7)