Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 1:1-7
Tervitus1Paulus, Kristuse Jeesuse sulane, kutsutud apostel, välja valitud kuulutama Jumala evangeeliumi,
2mida Jumal on muiste oma prohvetite kaudu pühades kirjades tõotanud
3oma Pojast - kes liha poolest on sündinud Taaveti soost,
4ent pühaduse Vaimu poolest määratud oma surnuist ülestõusmise järel Jumala Pojaks väes - Jeesusest Kristusest, meie Issandast,
5kelle käest ma olen saanud armu ja apostliameti, et äratada kuulekust usule tema nime auks kõikide rahvaste seas,
6kelle seas teiegi olete Jeesuse Kristuse kutsutud -
7kõigile Roomas olevaile Jumala armastatuile, kutsutud pühadele: Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!
Rooma kirja algus on üsna põhjalik, selles räägitakse:
s1 evangeeliumi kuulutajast, Paulusest endast,
s2 Jumalast,
s3 _________,
s4 _________
Neljandas salmis peatub Paulus ka Jeesuse ristisurmal ja ülestõusmisel, mille läbi on maa peal kõigile avatud tee Jumala juurde ja igavesele elule. Siinkohal on väga oluline tähendus sõnal “vägi”: Jumala Vaimu vägi oli Jeesuses, selle väega asus Ta “väe” ehk Jumala paremale käele.
Niisiis on siin tegemist lühikese usutunnistusega. Paulus mõistis, kui tähtis on selgelt teada ja tunnistada, kellesse me usume.
Samas sisaldab see väike lõik Piiblist ka nn suurt misjonikäsku: “…et äratada usu sõnakuulelikkust Tema nime heaks Kõigi rahvaste seas”.
Esimeses salmis nimetab Paulus ennast samal ajal sulaseks ja apostliks. Sõna “sulane” tähendas orja ehk inimest, kes on täiesti isanda meelevallas, kes on alandlik ja teeb ainult käskija meele järgi. Teiselt poolt nimetab Paulus end apostliks, kes on kutsutud kuulutama ja juhatama ning samas ka ise otsustama ja õigeid valikuid tegema. Tavaliselt läkitas apostli välja kogudus, kuid Paulus ütleb, et teda läkitas kuulutama Jeesus ise. Apostliamet andis ka meelevalla rääkida Jumala nimel (vt 2Kr 2:2).
Selle kommentaari autor: Maris Väli