Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 6:1-11
Ühendus Kristusega vabastab patust1Mis me siis ütleme? Kas püsida patus, et arm suureneks?
2Ei, mitte sugugi. Meie, kes oleme patule surnud, kuidas saaksime selles veel elada?
3Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse?
4Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.
5Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega, siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega,
6teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti, et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks pattu.
7Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud.
8Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me ka elame koos temaga,
9teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei sure; surm ei valitse teda enam,
10sest mis ta suri, seda ta suri patule üks kord ja alatiseks, aga mis ta elab, seda ta elab Jumalale.
11Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.
6. peatükk nõuab süvenemiseks aega. Mõte tahab maadelda endiste, kes-teab-kust kogutud arusaamadega. “Ega vana karu enam tantsima õpi ega inimene muutu,” tavatseme öelda. Aga Jumala sõna ütleb teisiti: ___________________ (s 4).
Uus elu tähendab elu koos Jumalaga, mitte püüdu Tema eest varjuda. Me ei pea enam ennast iseenda eest kaitsma. Meie elu võib olla väärikas, vaba rõhutusest, sihitusest, alaväärsusest. Teisenemine ja uuenemine nõuab meie otsust: kas tunnustada Jeesuse ristikannatust ja ülestõusmist või mitte. Paulus kutsub meid samastuma e kokku kasvama Jeesuse surmaga, mõistma, et iga inimese jaoks võib see olla isiklik. Jeesuse teenistust ei lõpetanud mitte surm, vaid ülestõusmine, võit surma üle. Paulus kutsub meid kokku kasvama ka Jeesuse ülestõusmisega. Surma vaimu asemel võime oma elu allutada elu Vaimule, ja seda lausa igapäevaselt ja praktiliselt, oma kehaliikmetega, s.t pealaest jalatallani. Me ei pea enam olema patu suhtes võimetud.
Paulus tahab keskendada meie mõtteid: “Nõnda arvake teiegi endid surnud olevat patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.” Selles teadaandmises on ka üleskutse – otsustad sa patu ja surma või elu kasuks?
Selle kommentaari autor: Külli Remsu