Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Rm 9:6-18

Esmaspäev, 13. Veebruar 2006

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 9:6-18

Iisraeli valikust
6Aga see pole nõnda, et Jumala sõna oleks läinud tühja. Ei ole ju need kõik, kes pärinevad Iisraelist, veel Iisrael,
7ega ole kõik Aabrahami lapsed sellepärast, et nad on tema järglased, vaid on öeldud: "Sinu sugu loetakse Iisakist."
8See tähendab: mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid tema sooks arvatakse tõotuse lapsed.
9Sest see on tõotusesõna: "Ma tulen tagasi sellesama aastaaja paiku, ja Saaral on siis poeg."
10Ent mitte ainult temaga, vaid ka Rebekaga oli sama lugu, kui ta jäi lapseootele meie esiisast Iisakist,
11sest kui kaksikud veel ei olnud sündinud ega teinud midagi head ega halba, siis - et valikule põhinev Jumala kavatsus jääks püsima
12mitte tegude, vaid kutsuja pärast - öeldi talle: "Suurem orjab vähemat",
13nagu on kirjutatud:
"Jaakobit ma armastasin, Eesavit aga vihkasin."
14Mis me siis ütleme? Kas Jumala juures on ebaõiglust? Mitte sugugi!
15Ta ju ütleb Moosesele:
"Ma halastan, kellele ma halastan, ja heidan armu, kellele ma heidan armu."

16Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest ega pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab.
17Ütleb ju Pühakiri vaarao kohta:
"Just selleks olen ma sind üles äratanud, et sinu juures näidata oma väge, ja et minu nime kuulutataks kogu maal."

18Niisiis, ta halastab, kellele tahab, ning kalgistab, keda tahab.

Meie Jumal ei ole taltsas lõvi (C. S. Lewis). Kas on õige kutsuda Jumalat ettemääramatuks ja ohtlikuks? Mil moel Ta seda on?

Paulus alustab oma jumalasõna õigustamist heites pilgu lepingu tõotusele. Tavaline juudi arusaam oli: Me oleme Aabrahami lapsed ja seepärast on Jumal pühendanud end Iisraeli päästmisele. Kuid nagu Ristija Johannes ja ka Jeesus ise, ütleb Paulus “Mitte tingimata!”
Jumal tegi vahet Iisaki ja Ismaeli vahel ja ainult Iisakist sai lepingu osaline. Siis, veelgi enam, tegi Jumal vahet ka Jaakobi ja Eesavi vahel (s 10-13) ja ainult Jaakobist sai tõotuse laps. Pauluse mõte on, et Jumal teeb ikka sama asja Iisraelis, ainult et mitte kõik juudid (Abrahami füüsilised järeltulijad) pole tingimata tõotuse lapsed, see on - määratud saama lepingu poolt lubatud tõotuse.
Kuid kas see pole ebaõiglane (s 14)? Kuidas Jumal saab tõotada olla Jumal kõikidele Aabrahami järeltulijatele (1Mo 17:7) ja siis tühistada oma tõotus mõne suhtes? Pauluse vastus on pöörduda kuulsa kuldvasika episoodi poole, millele ta vihjab tsiteerides 2Mo 33:19 salmis 15. Sel ajal oli Jumal peaaegu hävitamas kogu rahvast, kuid Mooses pöördus Jumala poole ja Jumal tõotas halastada: aga mitte tühja valimatu halastusega. Pigem halastusega, mida näidati ka vaaraole (s 17-18), keda Jumal hoidis elus (2Mo 9:15-17), nii et ta võiks vabastada Iisraeli Egiptusest. Mõned Iisraelist, Paulus vihjab, on tehtud kõvaks nagu Vaarao. Seda ütleb ta selgelt s 11:7,25.
Eesav oli halva kuulsusega patustaja juudi pärimuses, usutaganeja ja abielurikkuja kes vääris seda, et Jumal ta kõrvale jätaks. Kuid Paulus ütles: kui Jumal ei oleks määranud näidata natuke halastust, siis kogu rahvas jagaks Eesavi (ja vaarao) saatust.

Ma tapan ja ma teen elavaks (5Mo 32:39). Mis viisil meie Jumal “tapab”? Kui palju Tema otsus tuleb ilmsiks sinu palvetes?

Selle kommentaari autor: Steve Motyer