Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 2:22-36
Peetruse jutlus22Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: Jeesuse Naatsaretlase, mehe, kellele Jumal on tunnistuse andnud vägevate tegude ja märkide ja tunnustähtedega, mis Jumal tema läbi teie keskel tegi, nõnda kui te isegi teate,
23tema enda, kui ta oli Jumala määratud nõu ja etteteadmise järgi loovutatud, olete teie ülekohtuste inimeste kätega risti naelutades hukanud.
24Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest, seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses.
25Taavet ütleb tema kohta:
"Ma näen Issandat alati enese silme ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks.
26Seepärast mu meel rõõmustab ja mu keel hõiskab, mu ihugi võib hingata lootuses,
27sest sa ei jäta mu hinge surmavalda ega anna oma Vagale näha kõdunemist.
28Sa oled mulle andnud teada elu tee, sa täidad mind rõõmuga oma palge ees."
29Mehed-vennad! Tohib ju avalikult teile öelda peavanem Taavetist, et ka tema on surnud ja maha maetud ja tema haud on meie juures tänini.
30Et ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle vandega tõotanud tema troonile seada istuma järglase ta niuete viljast,
31siis ta nägi ette ning rääkis Messia ülestõusmisest:
"Ei teda jäeta surmavalda ega näe ta liha kõdunemist."
32Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad.
33Et ta nüüd Jumala parema käega on ülendatud, siis ta on saanud Isalt Püha Vaimu, nagu oli tõotatud, ning on selle välja valanud; seda teie nüüd näete ja kuuletegi.
34Taavet ei ole ju läinud taevasse, aga ta ütleb:
"Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele,
35kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks!"
36Kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti, et Jumal on tema teinud Issandaks ja Messiaks, sellesama Jeesuse, kelle teie risti lõite!"
Peetrus jätkab oma kõnet, mille alguses ta seletas Püha Vaimu väljavalamise tõotust. Ta jutlustab jumaliku tarkuse ja väega Jeesusest, kes oli ülekohtuselt risti löödud, aga kelle Jumal tegi Issandaks ja Messiaks.
Miks saatis Jumal meile aga Püha Vaimu (s 33)? Püha Vaim on meie Lohutaja, kes on meie juures igavesti (Jh 14:16). Ta varustab meid kõigega, mida vajame kaasinimeste teenimiseks (vt 1Kr 12:7). Kas ei ole seda julgustav teada? Jumal viibib meie juures igal hetkel, nii praegu, kui tänase kirjakoha üle mõtiskled, kui ka kogu tänasel päeval, olgu see siis alles algamas või lõpule jõudmas. Kas ei ole see põhjus tänamiseks, et Jumal meid kunagi ei unusta – ka siis mitte, kui me mõnikord elumuredesse mattununa ei suuda uskuda, et Tema on tõesti meiega.
Mida ütleb Taavet Issanda kohta (s 25-28)?
- Ta on mu ________________, et ma ei _________________
- Mu meel __________________
- Mu keel ______________
- Mu ihugi võib ____________________________,
- sest sa ei jäta _______________________ ega ________________________
- Sa oled mulle andnud teada _______________
- Sa täidad mind _____________________
Mida on sinul Issanda kohta öelda neid salme lugedes? Kas meenub mõni selletaoline kogemus Temaga?
Selle kommentaari autor: Anneli Pärlin