Loe läbi alltoodud kirjakoht: Apostlite teod 4:32-37
Ühine vara32Ja usklike kogul oli üks süda ja üks hing ning keegi ei öelnud oma vara kohta, et see on tema oma, vaid kõik oli neil ühine.
33Ja apostlid tunnistasid suure väega Issanda Jeesuse ülestõusmist, ja suur arm oli nende kõikide peal.
34Nende seas ei olnud keegi puuduses, sest kõik, kes olid maade või majade omanikud, tõid müümisel saadud raha
35ja panid apostlite jalge ette. Igaühele jagati siis sedamööda, kuidas keegi vajas.
36Näiteks Joosep, Küprose saarelt pärit leviit, keda apostlid hüüdsid lisanimega Barnabaseks, mis tähendab Julgustuse poeg,
37müüs ära oma põllu ning tõi raha ja pani apostlite jalge ette.
Enamus maailmast tundub nõus olevat, et kommunism riigi tasandil lihtsalt ei tööta. See aga ei tähenda, et ühiskond (kommuun) kui selline on aegunud. Kristlased on alati tunnistanud, et me vajame üksteist ja toimime kõige paremini keskkonnas, kus on teatud määral jagamist. Apostlite tegudes 2:42-47 on Jeruusalemma koguduse eluviisi juba kirjeldatud ning mõned neist joontest korduvad tänases lõigus. Ehk tahtis Luukas ( selle kirja autor) , et meil oleks teine võimalus kõike vastu võtta. Aga see on mõjuv. Õpetus, osadus, leivamurdmine ja palve on just need alused, mida paljud tunnistaksid elujõulise kristliku elu keskmeks. Pole ime, et väljaspool olijad hämmastusid. Ja järgijate ustavusega käis koos Jumala imelise töö tõestus nende seas (s33; võrdle 2:43).
Rõhutatud on jüngrite ühtsust. Nad jagasid seda, mis neil oli ja tegid kindlaks, et kellelgi ei olnud millestki puudu (s34). Kedagi ei sunnitud selliselt käituma vaid koguduseliikmed tegid vabatahtlikult oma vara teiste heaolu jaoks kättesaadavaks. Esimest korda mainitakse Barnabast (s36,37) - erakordselt head ja heldet Jumalameest.
Selle kommentaari autor: Robert Willoughby