Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 143
Patukahetsuse palve1Taaveti laul.
Issand, kuule mu palvet, pane tähele mu anumist! Oma ustavuses vasta mulle, oma õiguses!
2Ja ära mine kohtusse oma sulasega, sest ükski elav inimene ei ole õige sinu palge ees!
3Sest vaenlane jälitab mu hinge, ta rõhub maha mu elu, ta paneb mind istuma pimedusse nagu need, kes on ammugi surnud.
4Mu vaim nõrkeb mu sees ja mu süda tunneb jubedust mu rinnus.
5Ma meenutan muistseid päevi, ma mõtisklen kõigist su tegudest, ma mõlgutan meeles su kätetöid.
6Ma laotan oma käed laiali sinu poole, mu hing himustab su järele nagu janunev maa. Sela.
7Vasta mulle peatselt, Issand! Mu vaim on lõppemas! Ära pane oma palet mu eest varjule, et ma ei saaks nende sarnaseks, kes lähevad alla hauda!
8Anna mulle vara kuulda oma heldust, sest ma loodan sinu peale! Anna mulle teada tee, mida pean käima, sest sinu poole ma tõstan oma hinge!
9Kisu mind ära, Issand, mu vaenlaste käest; sinu kaitse alla ma kipun!
10Õpeta mind tegema sinu meelt mööda, sest sina oled mu Jumal! Sinu hea Vaim juhatagu mind tasasel maal!
11Issand, elusta mind oma nime pärast, vii välja mu hing kitsikusest oma õiguse pärast!
12Ja hävita mu vaenlased oma helduse pärast, ja kaota ära kõik, kes mu hinge rõhuvad, sest ma olen sinu sulane!
1. Appikarje (s 1, 6-7). Taavet teab, et Jumal kuuleb, ent praegu on olukord nii rusuv, et ta ringutab käsi taevase Kuninga poole ja anub vastuse järele.
2. Armu palumine (s 2, 12). Inimene ei saa oma tegude poolest iialgi olla Jumala ees õige. Üksnes Jumala armu tõttu võime Tema peale loota ja teada, et pattu kahetsenut ei mõisteta hukka. Vaata järele, mida ütleb selle kohta Paulus Rm 4:5-8!
3. Olukorra kirjeldus (s 3-4). Taavet toob oma mõtted varjamatult Jumala ette. Ta arvestab, et Jumal teab niikuinii kõike ning seetõttu ütleb välja, mis on ta südamel. Palves oma mure sõnastamisest on kasu – siis muutub abstraktne must pilv konkreetseks ja mõtlemisele kättesaadavaks.
4. Mineviku meenutamine (s 5). Mõelgem hetkeks, kui palju on seda, mille eest Jumalale tänulik olla. Kui meil on süüa, kehakatted, töökoht, inimesed, kellega rääkida, siis sageli me ei mõtle selle peale, et oleme rikkad. Ent kui mõni eelnimetatud asjadest kaob, mõistame tagantjärele, kui olulist osa see meie elus tähendas. Seetõttu on arukas tänada Jumalat iga kingi eest meie elus. Taavet mõtleb tänuga tagasi Jumala heldusele möödunud päevil, olles kindel, et Jumal aitab ka nüüd (s 11).
Rasketel aegadel olgu meilegi julgustuseks, et Jumal on seesama eile, täna ja igavesti – Tema, kes suutis aidata ja õnnistas meid varem, teeb seda ka tulevikus.