Loe läbi alltoodud kirjakoht: Aamose 6
Iisraeli häving1Häda muretuile Siionis ja julgeile Samaaria mäel ja rahva tähtsaile meestele, kelle juurde tuleb Iisraeli sugu!
2Minge Kalnesse ja vaadake, ja sealt minge suurde Hamatisse; siis minge alla vilistite Gatti: kas olete neist kuningriikidest paremad? Ons nende maa teie maast suurem?
3Häda teile, kes te peate kaugeks kurja päeva, aga toote ligidale vägivalla aasta,
4kes te magate elevandiluust voodites ja aelete oma asemeil, sööte talled karjast ja nuumvasikad laudast,
5kes te sepitsete laule naabli saatel, valmistate endile mänguriistu nagu Taavet,
6kes te joote karikaist veini ja võiate endid parima õliga, aga Joosepi hukkumine ei tee teile haiget.
7Seepärast viiakse nad nüüd vangi esimeste viidavate seas ja nende aelemispeol on lõpp.
8Issand Jumal on iseeneses vandunud, Issand, vägede Jumal, ütleb: Ma ei salli Jaakobi kõrkust, ma vihkan tema paleesid; ma loovutan linna ja kõik, kes selles on.
9Ja kui siis ka kümme meest ühte kotta alles jääb, surevad needki.
10Ja kui kellegi sugulane ja laibapõletaja ta võtab, et luid kojast välja viia, ja küsib siis sellelt, kes on koja kaugeimas nurgas: "Kas sinu juures on veel keegi?", siis vastab see: "Ei ole." Aga teine ütleb: "Tasa!" Sest Issanda nime ei tohi nimetada.
11Sest vaata, Issand käsib ja suur koda lüüakse tükkideks ning väike koda kildudeks.
12Kas hobused saavad joosta kaljul või küntakse seda härgadega, et te pöörate õiguse mürgiks ja õigluse vilja koirohuks,
13teie, kes rõõmustate Lo-Debari pärast, kes ütlete: "Eks me ole oma jõuga võtnud enestele Karnaimi?"
14Jah, vaata, ma lasen tõusta teie vastu, Iisraeli sugu, ühe rahva, ütleb Issand, vägede Jumal, ja nad suruvad teid Hamati teelahkmest Lagendikujõeni.
Miks see nii on? Seepärast et meil on nii palju, mida ära anda. Meil kõikidel – isegi neil keda ei peeta varakateks praeguste standardite järele. Meil on lihtsalt vedanud sündimisega – et oleme elamas keskkonnas kus isegi raskused puhastatakse.
See on see „kohe siin ja praegu“ – põlvkond, kus kõik asjad on nupulevajutamise, telefonikõne või kiire linnareisi ulatuses. Meie tulevikuunistused on seotud küllusliku söögi ja ja joogivalikuga ning parimate kehavõietega ( s 6). Ja meil pole vaja enam isegi vanaks saada!
Ja kui siis tegeliku reaalsuse sõnu sosistatakse meile kõrva, kõlavad nood meile kui ähvardused… liiga ebareaalsed et üldse uskuda. Ega siis Jumal tegelikult hakka purustama meie eluhooneid ( purustades samas ka meie enesega rahulolu)…. ei hakka ju? Meie oleme ju uue lepingu lapsed. Armu all olemine ei tähenda seda, et meil on luba ignoreerida seda närivat tunnet südames mis osutab meie luksusliku elu hinnale - mida maksavad paljud teised ülejäänud maailmas. Ja see maailm jääb seetõttu selliseks nagu ta on praegu: murtuks.
Mida peaksime tegema nende süütunde hoogudega?
Paluda enestele andestust – ja siis minna tagasi ning jätkata oma vana eluviisi?
Selle kommentaari autor: Jude Adam