Kolmapäev, 16. August 2006
Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 1-21
Mooses meenutab Issanda käsku1Need on sõnad, mis Mooses rääkis kogu Iisraelile kõrbes teisel pool Jordanit, lagendikul Suufi kohal, Paarani, Tofeli, Laabani, Haseroti ja Dii-Saahabi vahel -
2üksteist päevateekonda on Hoorebilt Kaades-Barneani mööda Seiri mäestiku teed.
3Ja neljakümnendal aastal, üheteistkümnenda kuu esimesel päeval rääkis Mooses Iisraeli lastele kõik, mis Issand teda oli käskinud neile rääkida,
4pärast seda kui ta oli löönud Siihonit, emorlaste kuningat, kes elas Hesbonis, ja Oogi, Baasani kuningat, kes elas Astarotis Edreis.
5Teisel pool Jordanit, Moabimaal, alustas Mooses seda Seaduse seletust, öeldes:6"Issand, meie Jumal, rääkis meiega Hoorebil, öeldes: Küllalt kaua olete viibinud selle mäe juures.
7Pöörduge ja minge teele; minge emorlaste mäestikku ja kõigi nende naabrite juurde lagendikul, mäestikus ja madalikul, Lõunamaal ja mererannas, kaananlaste maale ja Liibanoni, kuni suure jõeni, Frati jõeni.
8Vaata, mina annan selle maa teile ette: minge ja pärige maa, mille Issand on vandega tõotanud anda teie vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, neile ja nende järglastele pärast neid!Peameeste ja kohtumõistjate ametisse seadmine9Ja mina rääkisin teiega sel ajal, öeldes: "Ei jaksa mina üksi teid kanda.
10Issand, teie Jumal, on teinud teid paljuks, ja vaata, teid on tänapäeval nõnda palju nagu taevatähti.
11Issand, teie vanemate Jumal, tehku teid veel tuhat korda rohkemaks, kui teid on, ja õnnistagu teid nõnda, nagu ta teile on rääkinud!
12Kuidas ma siis jaksaksin üksinda kanda vaeva ja koormat teie pärast ja teie riidu?
13Tooge endile suguharude kaupa tarku ja mõistlikke ning tuntud mehi, et saaksin nad panna teile peameesteks."
14Ja te vastasite mulle ning ütlesite: "See on hea, mida sa oled käskinud teha!"
15Siis ma võtsin teie suguharudest peamehi, tarku ja tuntud mehi, ja panin nad teile peameesteks, tuhande-, saja-, viiekümne- ja kümnepealikuiks ja ülevaatajaiks teie suguharudele.
16Ja ma käskisin tol korral teie kohtumõistjaid, öeldes: Kuulake järele oma vendade vahel ja mõistke neile õigust venna ja venna vahel, või tema ja võõra vahel, kes ta juures on.
17Te ei tohi kohtus olla erapoolikud, te peate kuulama niihästi väikest kui suurt; ärge kartke kedagi, sest kohus on Jumala päralt! Aga asi, mis teile on raske, tooge minu ette, et ma seda kuulaksin!
18Nõnda ma andsin teile tol korral käsu kõige selle kohta, mida te pidite tegema.Maakuulajate läkitamine19Ja me läksime teele Hoorebilt ning rändasime läbi kogu selle suure ja koleda kõrbe, mida te olete näinud, emorlaste mäestikuteed mööda, nagu Issand, meie Jumal, meid oli käskinud, ja me tulime Kaades-Barneasse.
20Ja ma ütlesin teile: Te olete tulnud emorlaste mäestikuni, mille Issand, meie Jumal, meile annab.
21Vaata, Issand, su Jumal, annab maa sulle ette: mine võta see enesele, nagu Issand, su vanemate Jumal, sulle on öelnud. Ära karda ega kohku!
22Siis te tulite kõik mu juurde ja ütlesite: "Läkitagem oma ees mehi, et nad meile maad kuulaksid ja tooksid sõna tee kohta, mida mööda peaksime minema, ja linnade kohta, kuhu peaksime jõudma!"
23See kõne oli mu silmis hea ja ma võtsin teie hulgast kaksteist meest, igast suguharust ühe,
24ja need võtsid suuna ning läksid üles sinna mäestikku, jõudsid Kobaraorgu ja uurisid seda.
25Ja nad võtsid kaasa maa vilju ja tõid alla meie juurde ning ütlesid: "See on hea maa, mille Issand, meie Jumal, meile annab."26Aga te ei tahtnud sinna minna ja tõrkusite Issanda, oma Jumala käsu vastu.
27Te nurisesite oma telkides ja ütlesite: "Sellepärast et Issand meid vihkab, on ta meid toonud Egiptusemaalt, et anda meid emorlaste kätte hävitamiseks.
28Kuhu me läheme? Meie vennad on teinud meie südamed araks, öeldes: Rahvas on meist suurem ja arvukam, linnad on suured ja taevani kindlustatud; ja me nägime seal ka anaklasi."
29Siis ma ütlesin teile: Ärge heituge ja ärge kartke neid!
30Issand, teie Jumal, kes käib teie ees, sõdib teie eest, nõnda nagu ta teie silme ees tegi teie heaks Egiptuses
31ja kõrbes, nagu sa ise oled näinud, kuidas Issand, sinu Jumal, sind kandis nagu mees, kes kannab oma poega, kogu teekonnal, mida te olete käinud, kuni te jõudsite siia paika.
32Aga sellest hoolimata ei ole te uskunud Issandasse, oma Jumalasse,
33kes käis teekonnal teie ees, otsimas teile leeripaika: öösel tules näitamas teile teed, mida te pidite käima, ja päeval pilves.Issand nuhtleb Iisraeli34Kui Issand kuulis teie valju kõnet, siis ta vihastus ja vandus, öeldes:
35"Tõesti, ükski neist meestest sellest pahast sugupõlvest ei saa näha seda head maad, mille ma vandega olen tõotanud anda teie vanemaile,
36peale Kaalebi, Jefunne poja: tema näeb seda ja temale ja tema lastele ma annan selle maa, millel ta on astunud, sellepärast et ta kõiges on järgnenud Issandale!"
37Ka minu peale vihastus Issand teie pärast, öeldes: "Sinagi ei pääse sinna.
38Joosua, Nuuni poeg, kes teenib sind, jõuab sinna; kinnita teda, sest tema peab selle jaotama pärisosaks Iisraelile.
39Ja teie lapsed, keda te ütlete saavat röövsaagiks, teie pojad, kes täna veel ei mõista head ja kurja, jõuavad sinna; neile ma annan maa ja nemad pärivad selle.
40Teie aga pöörduge ja minge teele kõrbe poole mööda Kõrkjamere teed!"Kaotus Horma juures41Siis te vastasite ja ütlesite mulle: "Me oleme Issanda vastu pattu teinud! Me tahame minna ja sõdida, nõnda nagu Issand, meie Jumal, meid on käskinud." Ja te panite igaüks oma sõjariistad vööle ning olite valmis minema mäestikku.
42Aga Issand ütles mulle: "Ütle neile: Ärge minge ja ärge sõdige, sest mina ei ole teie keskel - et teid ei löödaks maha teie vaenlase ees!"
43Ja ma rääkisin teile, aga te ei kuulanud, vaid tõrkusite Issanda käsu vastu ja olite ülemeelikud ning läksite mäestikku.
44Aga emorlased, kes elasid seal mäestikus, tulid välja teie vastu ja ajasid teid taga mesilaste kombel ning hajutasid teid Seiris kuni Hormani.
45Siis te pöördusite tagasi ja nutsite Issanda ees. Aga Issand ei kuulanud teie häält ega pannud teid tähele.
46Ja te jäite Kaadesisse selleks pikaks ajaks, mis te seal viibisite.
On põhjust korrata kümmet käsku ikka ja jälle. Neis leidub seletus kõikide kirikute katekismustele. Ja alati on põhjust ka küsida: Mida see tähendab? Kuidas peaks elu enese muutumatut seadust rakendama aina muutvais olukordades?
Seadus, mis esmakordselt saadi Siinai mäel, tuli kõrbes sündinud uuel sugupõlvel ära õppida ning asetada oma tegemisttele peegliks – täpselt nii nagu tuleb seda teha meilgi.
Suhtes Jumala Sõnaga on kolm olulist vaatenurka: sõna kuulmine, selle meeldejätmine ( vajutamine) ja selle järele elamine. Vaja on kõiki kolme. Ilma kuulmiseta ei sünni usku, usus aga ei ole võimalik püsida ja elada kui kui ei jäta meelde ja rakenda, mida Jumal on ütelnud.
Jumala sõna tõeks pidamine tähendab seda, et inimene teeb oma eluvalikud vastavalt Pühakirjale. Samas – kui vähegi püüda seda ausalt teostada, märkame kui raske see tegelikkuses on. Kümne käsu ees peab ka kõige vagam oma pea painutama ning meenutama kuidas Jeesus mäejutluses ( Mt 5:17-32) tõi esile seaduse vaheduse.
Seadus on antud, et mõistaksime oma mittekõlbavust, ehk seda kui väga vajame Issandat Jeesust. Kristus täitis kogu seaduse – kandis ka karistuse, mis kuulus sedausrikkujaile.
Kui jaksad, loe veelkord see lõik, millest räägib ka tänane krijakoht: 2Ms 20. JA mõtle: milliseid rõhuasetusi ja allakriipsutusi võis teha/ märgata see uus sugupõlv? Kus on need kohad kust meie sugupõlv püüab möödahiilida ja pääseda seaduse tingimuslikkuse alt?
“ Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses.” ( 2Tm 3;16)
Selle kommentaari autor: Reijo Huuskonen