Loe läbi alltoodud kirjakoht: Apostlite teod 10:1-16
Peetrus ja Korneelius1Kaisarea linnas oli üks mees, Korneelius nimi, nõndanimetatud Itaalia kohordi pealik,
2vaga ja jumalakartlik koos terve oma perega; ta jagas rahvale palju almuseid ja palus alati Jumalat.
3See nägi nägemuses selgesti, umbes kell kolm pärast lõunat, Jumala ingli enese juurde sisse astuvat ja ütlevat: "Korneelius!"
4Tema vaatas aga ainiti ingli otsa ja ütles kartma lüües: "Mis on, isand?" See ütles talle: "Sinu palved ja su almused on tõusnud Jumala ette sind meelde tuletama.
5Ja nüüd saada mehi Joppesse ning lase kutsuda Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus.
6Tema on külaliseks nahkur Siimona juures, kellel on koda mere ääres."
7Kui temaga rääkinud ingel oli lahkunud, kutsus Korneelius kaks majateenrit ja ühe jumalakartliku sõduri nende hulgast, kes alati ta juures viibisid,
8jutustas neile kõigest ning läkitas nad Joppesse.9Aga järgmisel päeval, kui nad teed käies lähenesid linnale, läks Peetrus keskpäeva ajal katusele palvetama.
10Ja talle tuli nälg ning ta tahtis midagi süüa. Aga kui talle süüa tehti, siis sündis, et ta oli nagu endast ära
11ja nägi taeva avatud olevat ja sealt laskuvat anuma otsekui suure lina, mida nelja nurka pidi maa peale lasti.
12Selle sees oli igasuguseid ilmamaa neljajalgseid ja roomajaid ja taeva linde.
13Ja talle kostis hääl: "Tõuse, Peetrus, tapa ja söö!"
14Aga Peetrus ütles: "Ei ilmaski, Issand, sest ma ei ole veel kunagi söönud seda, mis on keelatud ja rüve."
15Ja hääl hüüdis talle teist korda: "Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!"
16See sündis kolm korda, ja kohe võeti anum üles taevasse.
Mida mõtles Jeesus kui lubas, et Temasse uskudes võivad jüngrid teha isegi Temast suuremaid asju (Joh 14:11,12)? Eilses kirjakohas kordas Peetrus kahte Jeesuse imetegu. Nüüd, kui evangeelium on Judaismi kodumaalt välja murdmas, et jõuda paganateni, näeme vähemalt ühte dimensiooni “suurematest asjadest”. See kirjakoht märgib suuremõõdulist muutust kristlikus misjonis. Apostel Paulus kannab selle misjoni põhiraskust, kuid Peetruse osa, kui elav ühendus ajaloolise Jeesusega, on otsustav. Jeesus õpetas teda isiklikult ning ta peab olema täiesti veendunud, sest paganate misjon peab olema otseses järgnevuses Jeesuse varasema teenistusega (Ap 10:39-43). Sellest on mõjutatud mitte ainult kirikuelu, vaid ka Korneeliuse elu. Ta võib olla jumalakartlik pagan, kuid talle on siiski vaja seletada lahti head uudised Jeesusest: ka “head” inimesed vajavad Jeesust. Nii on Jumalal vaja ületada Peetruse eelarvamuslik vastumeelsus, tema eluaegne positsioon, et Korneelius võiks Jeesust Issandana tundma õppida. Jumal õpetab Peetrusele kannatlikult, et religioossetel ja kultuurilistel barjääridel, mis tulevad Vana Testamendi toidukeeldudest, ei ole mingit osa misjonis. Peetrus on piisavalt julge, et panna Jumala lähenemine küsimuse alla (s14). Ei juhtu mitte esimest korda, et ta arvab end paremini teadvat (Markuse 8:32, 10:28, 14:31).
Me võime harva, kui üldse, selgelt keelduda Jumala kutsest ennast muuta selleks, et Tema evangeeliumi teisteni viia. Ja siiski on täna misjonivõimalusi – võibolla islami maaades või puudustkannatavates maapiirkondades - , mis on ressursipuuduses. Kas meie valikud palves ja andmises reedavad ehk sama suurt või suurematki vastupanu, kui Peetrusel?
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate