Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 12:19 -25
Eessõna1Esimese raamatu, Teofilos, ma kirjutasin kõigest sellest, mida Jeesus algusest peale tegi ja õpetas
2kuni selle päevani, mil ta võeti üles taevasse pärast seda, kui ta apostlitele, keda ta oli valinud Püha Vaimu kaudu, oli andnud korraldusi.
3Neile ta oli pärast oma kannatamist näidanud ennast elavana, tõendades seda mitmel viisil, ilmudes neile neljakümne päeva jooksul ja kõneldes Jumala riigist.Jeesuse taevaminek4Kui siis Jeesus viibis koos nendega, keelas ta neil Jeruusalemmast lahkuda, käskides jääda ootama Isa tõotust, "mis teie olete minult kuulnud.
5Johannes on küll ristinud veega, aga teid ristitakse Püha Vaimuga üsna varsti pärast neid päevi."6Siis küsisid temalt need, kes olid kokku tulnud: "Issand, kas sa sel ajal taastad Iisraeli kuningriigi?"
7Tema aga ütles neile: "Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud,
8vaid te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni."9Kui Jeesus seda oli öelnud, tõsteti ta nende nähes üles ja pilv varjas ta nende silme eest.
10Kui nad taevasse vaatasid tema minekut, vaata, siis seisis nende juures kaks valgeis rõivais meest,
11kes ütlesid: "Galilea mehed, mis te seisate siin ja vaatate üles taevasse? See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat."Mattias valitakse kaheteistkümnendaks apostliks12Siis nad pöördusid tagasi Jeruusalemma mäelt, mida kutsutakse Õlimäeks ja mis on Jeruusalemma lähedal ühe hingamispäeva teekonna kaugusel.
13Ja kui nad linna tulid, läksid nad ülemisse tuppa, kus neil oli tavaks viibida: Peetrus ja Johannes ja Jaakobus ja Andreas ja Filippus ja Toomas, Bartolomeus ja Matteus, Jaakobus, Alfeuse poeg, ja seloot Siimon ja Juudas, Jaakobuse poeg.
14Nemad kõik olid püsivalt ühel meelel palvetamas koos Jeesuse ema Maarja ning naistega ja Jeesuse vendadega.15Neil päevil tõusis Peetrus vendade keskel püsti - rahvast oli koos umbes sada kakskümmend inimest - ning ütles:
16"Mehed-vennad! Täide pidi minema kirjasõna, mis Püha Vaim on Taaveti suu läbi ette kuulutanud Juuda kohta, kellest sai Jeesuse kinnivõtjate teejuht.
17Ta oli ju meie sekka arvatud ja sama teenimine oli temagi osa.
18Just tema hankis ülekohtu palgast enesele põllu, aga ta ise kukkus ülepeakaela alla, lõhkes keskelt ja kogu ta sisikond valgus välja.
19See on saanud teatavaks kõigile Jeruusalemma elanikele, nii et seda põldu nende murdes kutsutakse Hakeldamaks, see tähendab Verepõlluks.
20Laulude raamatusse on ju kirjutatud:
"Tema elupaik saagu tühermaaks ja ärgu elagu selles keegi",
ja
"Tema ülevaatajaamet saagu teisele!"
Et Heroodes oli tõesti halb inimene ja Jumal laskis tal saada ussitoiduks, võib kergesti tekkida arvamus, et võimu omavatel inimestel ei ole soovitav Jumala vastu astuda. Kahjuks on mitmed võimukandjad seda just teinud ning selle tulemusel on hävinud palju. Nii ajalugu kui Piibel näitavad selgelt, et halvad inimesed nagu Heroodes – jäävad ikka võitja poolele….. vähemalt teatud perioodiks. Teeb viha, eks?
Ka psalmist kaebab Jumala ees samal põhjusel – heade inimeste käsi ei käi sugugi hästi , aga kurjad õitsevad ja laiutavad ( Ps 73:2-14). Ja see kaebus on üleval olnud nii kaua kui inimene siin maa peal on elanud. Teinekord võtab Jumal otseselt välja näidata et talle ei meeldi kurjad inimesed – nagu Heroodese puhul, aga enamasti jätab ta nad omi asju ajama.
Jumal ei ole kusagil lubanud, et kaotab kõik kurjad inimesed maa pealt, kui nad meid kiusavad; kuid Ta on tõotanud olla heade kõrval – ja see et ta on meie kõrval on kõigest muust olulisem. Ka Apostlite tegude raamat tõendab: „Aga Jumala sõna kasvas ja levis.“ (s 24). Sel ajal kui Heroodes püüdis kristlastest teha hakkliha, tegi Jumala Sõna hakkliha kristluse takistajaist ( sh Heroodsest).
Sedagi on ju hea teada, eks? JA ehk just siis kui asjad ei lähe kõige paremini ning meil oleks tahtmine Jumalale üht-teist ütelda , oleks hea meenutada , et isegi kui tundub et Jumal on peitu läinud, on tema peidusolek tegelikult viis öelda meile midagi ( ja enamgi veel) ning see „midagi“ nagu ikka ja jälle selgub, on piisav, et suudaksime läbi minna ükskõik millisest raskest ajast.
Selle kommentaari autor: Mike Yaconelli