Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilmutuse 19:11-21
Nägemus ratsanikust valgel hobusel11Ma nägin taeva olevat avatud, ning ennäe: valge hobune! Selle nimi, kes tema seljas istus, on Ustav ja Tõeline ning tema mõistab kohut ja sõdib õiguses.
12Tema silmad olid nagu tuleleek ning ta peas oli palju peaehteid. Neile oli kirjutatud nimi, mida ei tea keegi muu kui tema ise.
13Ja tal oli üll verre kastetud kuub ning oli nimetatud tema nimi - Jumala Sõna.14Taevased väehulgad järgnesid talle valgete hobuste seljas, üll valge puhas peenlinane.
15Ja ta suust välkus vahe mõõk, et sellega raiuda paganaid, ning tema ise hoidis neid raudsauaga kui karjane. Tema ise tallas Kõigeväelise Jumala raevuviina surutõrt.
16Ja temal oli tema kuue ja puusa peale kirjutatud nimi "Kuningate Kuningas ja isandate Issand". 17Ma nägin üht inglit seisvat päikeses ning see hüüdis suure häälega kõigile keset taevast lendavaile lindudele: "Tulge, lennake kokku Jumala suurele söömaajale,
18et te saaksite süüa kuningate liha ja sõjapealike liha ja vägevate liha ning hobuste ja nende seljas istujate liha ning kõigi vabade ja orjade ning pisikeste ja suurte liha!"19Ma nägin metsalist ja ilmamaa kuningaid ja nende väehulki kogunevat sõda pidama temaga, kes istus valge hobuse seljas, ning tema väehulgaga.
20Ja metsaline võeti vangi ning koos temaga valeprohvet, kes tema ees oli teinud tunnustähti, millega ta eksitas neid, kes olid võtnud endale metsalise märgi ja kummardanud tema kuju. Nad mõlemad visati elusalt tulejärve, mis põleb väävlis.
21Teised tapeti mõõgaga, mis välkus selle suust, kes istus hobuse seljas. Ja kõigi lindude kõhud said täis nende lihast.
Pärast seda, kui Johannes eksis inglit ülistades (s10), näeme täna tema (ja meie) tõelist ülistamise eesmärki. Kuna raamat on kirjutatud ajal, mil Rooma valmistus võimaliku vaenlase rünnaku vastu (partlased), esitab see lõik ülestõusnud Jeesust hirmuäratavamana kui ükskõik milline barbarite vägi (s11-16).
Jeesus ja tema armee sõidavad valgetel hobustel (s11, 14), mis on traditsiooniline valitsejate ja vallutajate puhul. Tema tulised silmad (s12)väljendavad ta jumalikkust ja raevu ; kroonid tema suveräänsust. Tema peidetud nimi näitab, et ta olemus ei ole veel kõigi poolt teadvustatud. Veres immutatud mantel (s13) sisendaks hirmu neile, kes seda teksti algselt lugema pidid. Ülejäänud salmid illustreerivad tema põlgust oma vaenlaste vastu. Tema on kõikvõimas kuningas (s16), kokkuvõtva õigluse jagaja, kes heidab oma vaenlased põrgulikku alandusse (s17-21).
Selles maailmas ei võida me kõiki võitlusi, kuid me jätkame kindlusega, et Jeesuse tulles ei suuda miski temale vastu panna. Tema karistus õelatele tõestab Jumala õigluse, mõistab rõhutud usklikud õigeks ja hoiatab meid Jumala vaenlaste kiusatuste eest.
Selle kommentaari autor: Mike Frost