Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 5:1-12
Seaduselaegas vilistite maal1Kui vilistid olid võtnud Jumala laeka, viisid nad selle Eben-Eeserist Asdodisse.
2Ja vilistid võtsid Jumala laeka ning viisid selle Daagoni kotta ja asetasid Daagoni kõrvale.
3Kui asdodlased teisel päeval vara üles tõusid, vaata, siis lamas Daagon silmili maas Issanda laeka ees. Nad võtsid Daagoni ja panid selle ta paika.
4Kui nad järgmisel päeval hommikul vara üles tõusid, vaata, siis lamas Daagon silmili maas Issanda laeka ees, ja Daagoni pea ja mõlemad käelabad olid äraraiutuina lävel, üksnes Daagoni keha oli järele jäänud.
5Sellepärast ei astu Asdodis kuni tänapäevani Daagoni preestrid ega ükski Daagoni kotta mineja Daagoni koja lävele.6Ja Issanda käsi oli raskesti asdodlaste peal, ta laastas neid ja lõi pärasoolepaisetega Asdodit ja selle maa-alasid.
7Kui Asdodi mehed nägid, kuidas lugu oli, siis nad ütlesid: "Ärgu jäägu Iisraeli Jumala laegas meie juurde, sest tema käsi on meie ja meie jumala Daagoni vastu vali!"
8Ja nad läkitasid sõna ning kogusid kõik vilistite vürstid eneste juurde ja küsisid: "Mida peaksime tegema Iisraeli Jumala laekaga?" Ja nad vastasid: "Viidagu Iisraeli Jumala laegas Gatti!" Ja nad viisid Iisraeli Jumala laeka sinna.
9Aga pärast seda, kui nad selle olid sinna viinud, tabas Issanda käsi linna väga suure jahmatusega: ta lõi linna inimesi, niihästi pisikesi kui suuri, nõnda et neile tekkisid pärasoolepaised.
10Siis nad läkitasid Jumala laeka Ekronisse; aga kui Jumala laegas jõudis Ekronisse, kisendasid ekronlased, öeldes: "Nad on toonud Iisraeli Jumala laeka minu juurde, surmama mind ja mu rahvast!"
11Ja nad läkitasid sõna ning kogusid kõik vilistite vürstid ja ütlesid: "Saatke ära Iisraeli Jumala laegas, et see saaks tagasi oma paika ega tapaks mind ja mu rahvast!" Sest kogu linnas oli surmahirm, Jumala käsi oli seal väga ränk.
12Neid inimesi, kes ei surnud, löödi pärasoolepaisetega; linna hädakisa aga tõusis taevani.
Kui Jeesus alustas oma teenistust, siis ainsad olendid, kes ei kahelnud tema suveräänsuses, olid vaimud, keda ta välja ajas. Nad tervitasid teda valjult: “Me teame, kes sa oled – Jumala püha!” (Mk 1:24) ja kutsusid teda “Kõigekõrgema Jumala Pojaks” (Mk 5:7). Nii skeptikutel kui jüngritel oli raske uskuda, mida nad nägid.
Draagoni kuju teadis, kes oli kohal (s 2-4). Näib iroonilise võiduparaadina, kui iga linna elanikele, kuhu seaduselaegas viiakse, saavad osaks surm ja häving või heal juhul ainult paised (s 6-10). See on Jumala hirmuäratava jõu demonstratsioon, kui Ta hävitab vaenlasi, keda Ta rahvas ei suutnud võita. Teiseks. Ilma nende teadmata sillutas see teed tulevasele võidule (7:10). Jumal saab töötada meie kasuks isegi siis, kui Ta näib kõige vähem aktiivne. Kui näib, et Ta on meid maha jätnud mingis valdkonnas, mille pärast oleme ikka ja jälle palvetanud, kui Ta näib täielikult puuduvat, kui me oleme isegi hakanud kahtlema, kas Ta on üldse see, kelleks me Teda pidasime, isegi siis Ta valmistab teed.