Loe läbi alltoodud kirjakoht: Johannese 8:21-30
Jeesus ei ole sellest maailmast21Siis ütles Jeesus neile taas: "Mina lähen ära ja te otsite mind, ja te surete oma pattudesse. Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla."
22Nüüd ütlesid juudid: "Kas ta ehk kavatseb ennast tappa, et ta ütleb: Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla?"
23Ja Jeesus ütles neile: "Teie olete alt, mina ülalt. Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast.
24Ma just ütlesin teile, et te surete oma pattudesse; sest kui te ei usu, et mina olen see, siis te surete oma pattudesse."
25Nüüd nad küsisid temalt: "Kes sa siis oled?" Jeesus ütles neile: "Mis ma üldse teiega räägin?
26Mul on palju rääkida teie kohta, ka kohut mõista. Kuid tema, kes minu on saatnud, on tõene, ja mina räägin maailmale vaid seda, mida ma temalt olen kuulnud."
27Nad ei saanud aru, et ta rääkis neile Isast.
28Siis ütles Jeesus: "Kui te Inimese Poja olete ülendanud, siis te mõistate, et mina olen see ja et ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud.
29Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib."30Kui ta seda rääkis, hakkasid temasse uskuma paljud.
Raske on millegagi võrrelda õpetaja eufooriat, kui tema õpilane näeb järsku valgust ja mõistab, mida talle õpetatakse. Ja on raske millegagi võrrelda sellesama õpetaja meeleheidet, kui tema sõnad ja seletused lihtsalt ei jõua pärale. Jeesus seletab lihtsal, samas sügaval moel, kes Ta on, ometi ei saa kuulajad – nii variserid kui õppimata inimesed - lihtsalt aru.
Jeesus seletab, et ta läheb ära (s. 21). Rahvale, kes on rännanud ning pikalt ja raskelt võidelnud oma territooriumi eest, on seda raske haarata. Võimetud tunnistama oma vandenõu Jeesuse vastu, küsivad variserid, kas Jeesusel on kavas eneselt elu võtta ja pöörduvad seejärel tagasi oma varasemate küsimuste juurde selle kohta, kes Jeesus on ja kes Ta isa on (s. 25, 27). Nad on võimetud aru saama, kuna nende vaimulik mõtlemine on sedavõrd piiratud ja kängitsetud nende kinni jäämisest kirjasõnasse ja mitte Jumala Vaimu. Võimalik, et kurvalt ja meeleheitel olles annab Jeesus neile järgmise juhtlõnga: “Mina olen!” (s. 24, 28). See viitab selgesti Jumala Moosesele antud enesekirjeldusele – “Mina olen!” (2 Ms 3:14). Jeesus seletab üha selgemini, et Tema on pärit teisest kohast, kuid inimesed on liiga sügavalt juurdunud ja stagneerunud oma maailma, et seda näha või Teda mõista. Neil oli olnud võimalus teada, et Tema on Jumala Poeg, kuna Ta oli seda alati öelnud, isegi alguses (s. 25). Nad olid kuulnud Teda rääkimas oma Isa sõnadest ja näinud Tema tulist innukust olla Isa meele järele ja mõned olid varem võib-olla isegi kuulnud Isa enda sõnu kui Jeesust ristiti (Mt 3:17). Nüüd ei oota Jeesus enam oma õpetusele vastest. Ta hoidub neid kritiseerimast ja räägib neile isegi sellest, millal ta risti lüüakse (s. 28). Kurb tõde on, et keegi kuulajatest ei tundu õppima määratud olevat.
Väljakutse olla samaaegselt tegev tänapäevas ja teadlik igavesest maailmast, on püsiv. Ehkki usklikud ei saa iial lõpuni mõista Jumala olemust, peaksime me ikkagi otsima taevastest asjadest arusaamist ja vältima liiga sügavale sellesse maailma - olgu selleks siis religioossed rituaalid või ilmalikud sekeldused – sukeldumist. Vastasel juhul ei õnnestu meil, sarnaselt Jeesuse kuulajatega, Teda ei kuulda, ei mõista.
Selle kommentaari autor: Nick Harding